Eesti keele kui teise keele test    Kirjutamine  Kirjutage essee teemal "Mis teeb eestlastest laulurahva?
"  Essee pikkus 300 - 350 sõna.

Essee peab  - olema arutlev, analüüsiv ja üldistav;  - tuginema loengus ja lugemistekstis esitatud faktidele.

Väiteid on soovitatav illustreerida näidetega.

Kas võime nimetada eestlasi laulurahvaks?
Muidugi võime.
Eesti laulu ajalugu ülatub muinasajale.

Eestlased laulsid töö ajal, laulsid peol, laulsid kodus.
Laul oli neile jaoks nagu abi nende raskes töös.
Laulsid peamiselt naised, kuid mehed ka võtsid laulmises osa.

Esimese rahvalauluna oli regilaul.

Seda laulasid esineja ja koor: esineja algas ja koor aitas.
Regilaul on kõige vanem rahvalaul mis pärandati suust suhu põlvest põlve.

Teise rahvalauluna oli kirikulaul mis ilmus 18. sajandil.
Kirikulaul lauldi kirikus saksa keeles.

Suur tõuk laulu arenemiseks andi muusikapillid.
Eestis ilmus kannel, vargan, flööd jt.

Välisriigide mõjul tekkis uus rahvalaul mis nimetatakse riimilise rahvalauluks.
Riimilised laulud esitati pillisaatega.

Juba 18. sajandi lõpus hakkasid Eestis tegelema esimesed proffesionaalsed muusikud keda nimetati räntmuusikuks.

Neid esindasid peol, pulmas.

Kõige suurt rolli Eesti ajaloos mängis esimene laulupidu, mis toimus Tartus ja seda korraldas J. W. Jansen.

Sellel peol sai eesti rahvas tunda rahva ühtsust.

Laulupidu hakkati korraldama iga aasta, aga laulumaterial kontrollitati ja eestlased ei saanud laulda neid laulu missuguseid nad tahtsid.

19. sajandi keskel hakkasid töötama Eestis esimesed heliloojad: eestlased kes olid lõpetanud konservatooriumi Leningradis.

Esimene Eesti teater oli avatud Tartus ("Vanemuine"), teine - Tallinnas ("Estonia").
Tänapäevani tegutsevad Eestis teater "Vanemuine" ja "Estonia", kus esindavad nii eestlased kui ka välisriigide esindajad.

Igal suvel Viljandis toimub folkloorifestival.
Igal aastal selle festivali temaatika muutub.

Kord 4 aastas toimub Tallinnas laulupidu.

Kõige selle fakti järgi ma võiks väidendada, et eesti rahvas on laulurahvas.