Mis teeb eestlastest laulurahva?
See on väga keruline ja mitmekülgne küsimus, minu arust.
Laul oli tähtis eestlaste elus, et oma kultuuri säilitada ja pärinema.
Näiteks vanad eestlased laulsid regilaule kui tegid igapäevased tööd.
Nad nägid midagi mis toimus looduses ja laulsid sellest.
Nii nad saaksid suhelda teine teisega, loomadega, loodusega, üldse ümbritseva maaimaga.
Ema laulis oma lastele kiigutades teda.
Laps kuulis laulu ja side ei rebenud.
Suuliselt pärinesid esimesed laulud.

Laul aitas eestlastele mitte unustada kes nad on, kes olid nende esivanemad, oma kultuuri.
Palju aastaid eestlasi mõjusid erinevaid rahvusi: sakslased, taanlased, rootslased, venelased.
Nad mõjutasid eluviisi, kulturi ja kombete peale.
Eestlased tahtsid vabaneda, iseseisvaks saada ja "laul" aitas neid.
Näiteks esimene rahvusärkamine kõrghetk kujunes pärast esimese laulupidu, mis toimus 1869. aastal.
Laulupidu ühendas palju eestlasi koos, et saavutada ühe sihtmärki.
Maailm peab teadma, et on selline rahvus nagu eestlased kellel on oma rikkas rahvakultuur, traditsioonid ja kombet.
Nad hakkasid iseseisvuse saamiseks "lahingu".

Tänapäeval laul on tähtis.
Koolides toimuvad igasuguseid uritused: festivalid, kontserdid, lauluvõistlused.
Lapsed laulavad vanalaule rahvusriietes.
Miks nad seda teevad?
Et mäletada kes nad tõeliselt on.

Mina arvan, et tahtejõud, unistus ja koosolemine ja muidugi "laul" teeb eestlastest laulurahva.
Laul viib meid kõik koos ja koos meil on jõud, et sihtmärki saavutada.