Määletan, et kui olin mina last, jalutasime oma vanaemaga linnas.
Sellel ajal oli suvi.
Ja ma nägin palju naised.
Neil olid ilusad rahva kleidid seljas.
Nad läksivad vana Tallinna tänaval ja laulsid laulut.
Ja siis minu oma kena vanaema ütles: "Kui mina nooreks olin, siis mina tantsin ja laulsin kooriga laulupidudel igal aastal".
Ta jutustas mulle kui ilusad olid laulupidud ja kui head määletused see on.

Tavaliselt laulupidud eestirahvale on suur tähtis.
Aluseks laulupidud oli Tartus.
Pärast Tallinnas on ka.

Laulupidu koosneb kolmest: tehtsad, tantsid ja laulu.
Iga kord alustakse laulupidud isamaalaulust "Mu isamaa on minu arv".
Pidul olid lastekoorid, naistekoorid ja poisikoorid.
Laulsid mehed ka.
Laulsid nii: aluseks laulas üks inimene, ja pärast koor.
Laulsid regilaule noor naised.

Eesti rahva ajaloo on sellises pidudes, mille mäletavad meie vanemad.
Rahvapidud propagandeerivad rehvatantsu ja rahvamuusikat.
Ma mõtlen et nii suured pidud näidavad meile sellest, et eestlased on laulurahva.
Kui ei olnud telerit ja telefonit inimesed mängusid, laulusid ja tantisid koos.
Ja neid laulud jutustavad meile sellest, mida eestlased tegid ja kuidas nad elasid.

Tänapäeval rahvalaul muidugi on ka.
Rahvaliku tänapäeva muusikat on kasutatakse erinevad stiilid: rok muusika, vana muusika.
Olevikus on palju head ansamleid nägu ansambel "Kukkerpillid" või hästi populaarne "Omamoodu".

Rahvalaulud filmides on ka kasutatud.
Palju folkloorid on olnud arhiivides.
Kui jutustame rahvalaulust, rägime et sinad laulus oli lihtne, nagu: sind - mind, puu - kuu.
Veel rahvalaulmine tekkis kirikus.

Rahvalaul on eestirahva kuultur ja ajaloo.
Ja laulupidu on kõige tähtsam pidu.
Ma arvan et laulupidud on alati mõjutab positiivselt kõigile inimestele.
Inimesed jalutavad linna tänavadel laulavad, tantsivad ja muidugi esitlevad laulupeol.
Rahv määletab oma ajaloo, ja see on väga hea, ja see on väga tähtis.