Eestlastel üldlaulu- ja tantsupidu toimub iga viie aasta järel.
Seal rahvariietes laulavad ja tantsivad tuhandeid osalejat, ning tulevad neid vaadata tuhandeid kuulajat.
See laulupidu kaasneb inimeste rongkäiguga Vabaduse väljakult Lauluväljakule.
Eestlased väga meeldivad oma laulupidu, mis sai nende traditsiooniks sada aastad tagasi.

Esimene laulupidu peeti Tartus Juubeli ning tänu pärisorjuse kaotamise 50. aastal.
Seda eestvedajaks oli Johann Voldemar Jannsen, kes ise kirjutas laulu "Mu isamaa mu õnn ja rõõm".
Eesti rahv on väga tundlik, ning see laul oli väga popularne rahvas ja seda kinnitati Eesti hümniks.

Eestlased meeldivad väga oma isamaa ning oma loodus.
Nad elavad põhjal ja seal on vaikne loodus, palju metsi, ja koguaeg võib sõida mere äärde ja saada sellest naudingut, mida, loomulikult teevad eestlased.

Meie ajal veel palju eestlasi elavad maadel, nendel aga on väga tundlikud kõrvad, sest nad elavad loodusega koos koguaeg.
Hommikul nad kulavad kuidas laulab oma laulu kukk, terve päeva nende ümber on erinevad loomad, ning kui inimesed lähevad magama, nad kuulavad lindude laulu.
Loodus mõjub inimestele väga positiivselt, ning nad hakkavad kirjutama muusikat ja peegeldavad oma lauludes looduse heelingud.
Alati maadel võib õhtudel kuulda, kuidas naised koos oma meestega laulavad sellised vaiksed, ainulaadsed laulu.
Seelline muusika teeb neid rahulikum pärast terve paeva töötamist.
Muidugi, kui neil on mingi pidu, näiteks sünnipäev või pulm, siis nad laulavad lõbusait laulu, aga ma arvan, et nende rahvamuusika on rohkem rahulik.

Kõige rohkem, minu arvates teeb eestlastest laulurahva loodus.
Loodus on kõige kallim alikas muusika jaoks.
Eriti põhjaloodus.

Laulupeod on saanud traditsioniks nii Lätis kui ka leedus.
Eesti võtab Europasse kaasa oma ainulaadsed laulu ja tantsupeod ning rohelise mõtteviisi.