Maailmas on palju rahvu, kellel on traditsioon laulda ja tantsida.
Nendele kuulub ka eesti rahvas.
Eestlastele laul oli alati emotsionaalne väljendusvahendi ja sotsiaalne teguvusena.
Mis on laul?
Laul see on oma tunnete väljendamine.
Kui meil on kurb, siis me laulame kurva laulu, kui meil on hea tunne, siis me laulame ja tantsime.
Nii ka eestlased.

Kõige vanemat laulutraditsiooni esindab regivärsiline rahvalaul.
Regilaulu esitasid eeslaulja ja koor.
Pärast tekis riimiline rahvalaul, mis oli laenatud Euroopast.
Esimene laulupidu oli Tartus ja sellest kujunes eestlaste rahvusliku liikumise kõrghetk.
Saartel, kus tänapäeval säilitasid laulukombed ja rahvukostüümid, laulsid rohkem naised, sest mehed olid merel.
Eesti folklöör koosneb tantsudest, mängudest ja lauludest.
Midagi tulnud Venemaalt, nagu instrumendid, midagi Rootsist.
Tänapäeval rahvalaulu laulamine Tallinnas on vähenenud, aga ikka Vabaõhumuuseumis esinevad ansamblid, kes laulavad rahvalaulu.

Kõige hea on see, et sellistes peodes suur osa võttavad noored inimesed.
Tallinnas toimub laulupidu Tallinna Lauluväljakul.
Miljonid inimesed tahavad pääseda sellele peole ja neid on toonud laul.
Kõik inimesed sellel päeval, nii noored, kui ka vanad kogu Eestist on koos ja kõik laulavad rahvalaulu.
See on fantastiline ja hea tunne.
Lisaks sellele laulupidu see on suur rahvapidu, kuhu tullakse koos perega, kus võib leida endale sõpru.
See on hea elamus ja kõik tunned jäävad alati hingas.

Mis siiski teeb eestlastest laulurahva?
See on traditsioon, mis tekkis rohkem kui tuhad aastad tagasi.
Ja need traditsioonid säilitasid ka tänapäeval.