Eesti taasiseseisvumise sümbol, Eesti vabaduse sümbol, kosmopoliit, avas Eesti tuleviku, uus Eesti... Muu hulgas neid sõnu on kasutatud, kui Soomes on räägitud Eesti endisest presidendist, Lennart Merist.

Tema oli tähtis isik Eesti ajaloos, nii poliitikas kui kirjanduses.
Lennart Meri on ka Soomes väga tuntud inimene.
Kui inimestelt küsitakse Soomes kellegi eestlase nime, nii kindlasti Lennart Meri on esimene nimi, mis tuleb meelde.

Nüüd tahan rääkida Lennart Meri elutööst ja sellest, kuidas teda on presidendina ja inimesena kirjeldatud Soomes.

Lennart Meri elu  1. Lapsepõlv ja haridus  Lennart Meri sündis Tallinnas 29.
3. 1929.

Tema isa Georg Meri oli diplomaat.
Hiljem isa töötas tõlkijana ja kirjanduse uurijana.
Lennart Meri veetis oma lapsepõlve peamiselt välismaal, sest isa viibis diplomaadiameti tõttu pidevalt välislähetustel.
Pere elas muu hulgas Pariisis ja Berliinis.
Lennart Meri õppis mitmes koolis välismaal, ja sealt oli pärit ka tema hea keelteoskus.
Eesti keel oli tema emakeel, aga peale selle valdas tema prantsuse, saksa, inglise, soome ja vene keelt.
Hiljem elus Lennart Meri arendas oma keelteoskust edasi.

            Meride perekond naasid Eestisse sõja all.
Kui Nõukogude Liit oli okupeerinud Eesti, küüditati Meride perekond Siberisse aastal 1941.
Siberis neid suleti kontsentratsioonilaagritesse.
Meride perekond jäi ellu ja jõudis tagasi Eestisse alles aastal 1946.
Selle pärast õppis Lennart Meri Tallinnas ja hiljem Tartu ülikoolis, kus tema peaaine oli ajalugu.
Meri lõpetas oma õpingud ülikoolis aastal 1953.
Nõukogude administratsioon ei lubanud temal ajaloolasena töötada, aga tema leidis tööd Vanemuise teatris, Tartus dramaturgina ning seejärel Eesti ringhäälingus kuuldemängude produtsendina.
2. Etnograaf  Lennart Meri tundis suurt huvi sugulusrahvaste vastu.
Tema kirjalik töö sai aluse aastal 1958, kui tema reisis Kesk-Aasiasse ja kirjutas sellest retkest esimese oma raamatu, Kobrade ja karakurtide jälgedes.
Lugijad võtsid selle raamatu soodsalt vastu.
Meri korraldas hiljem mitmeid ekspeditsioone endisesse Nõukogude Liitu, ka kõige raskemini ligipääsetavatesse piirkondadesse.
Seal temale pakkusid huvi mitmed asjad, mitte ainult väikerahvaste kultuurid, aga ka Siberi ajalugu ning piirkonna süvenevad majanduslikud ja ökoloogilised probleemid.

            Kirjalises töös Meri kirjeldas soome-ugri rahvaste müütilist minevikku.
Oma raamatutes ja autorifilmides Meri liitis ühte fantastilisel viisil eestlaste, soomlaste ja skandinaavlaste muinasajast räägivat rahvaluulet ning tuntud tõsiasju.
Seda teemat käsitlesid näiteks aastal 1970 ilmunud film Veelinnurahvas ja aastal 1976 ilmunud raamat Hõbevalge, mis on Meri kõige tuntum raamat.
Selles raamatus kirjeldas tema Eesti ja Läänemere ajalugu värvikalt.
Mõjukas töö oli ka kaheksa aastat hiljem ilmunud raamat Hõbevalgem.

            Meri raamatud ja autorifilmid äratasid tähelepanu maailmal.
Need levisid laiale ja on tõlgitud paljudesse keeltesse.
Aastal 1977 ilmunud film Linnutee tuuled tõi Merile New Yorgi filmifestivali hõbemedali.
Lennart Meri oli ka agar tõlkija, ja tema tõlkis kuulsate välismaa kirjanike töid.
Meri raamatud ja autorifilmid tõstsid esile väikesed soome-ugri rahvad.
Peale selle oli Meri kirjandus-, filmi- ja tõlkeloomingu tähtsus selles, et see aitas oluliselt säilitada eesti identiteeti totalitaarse venestamise ajal.

            Lennart Meri töötas ka pikka aega Tallinnfilmis, stsenaristina ja produtsentina.

            Lennart Meri kultuuritöö avas tema suhted Soomega.
Meri oli Eesti Kirjanike Liidu liige ja lõi seda kaudu head suhted mitme soome kolleegiga.
Meri oli Soome Kirjanike Liidu auliige ja Soome Kalevala Seltsi välisliige.

            Juba kirjanikuna Lennart Meri tahtis meenutada vabale maailmale Eesti olemasolu.
Tema lõi usalduslikke ühendusi poliitikute, ajakirjanike ja okupatsiooni eest põgenenud eestlastega.
Tema oli esimene eestlane, kes 1980. aastatel avaldas ka väljaspool Eestit protesti Nõukogude administratsiooni kava vastu kaevandada Eestis fosforiiti, mis oleks kolmandiku Eestist elamiskõlbmatuks teinud.
3. Poliitik  Lennart Meri siirdus poliitikasse 1980. aastate lõpus, millal keskkonnakaitse kasvas Eestis üle laulvaks revolutsiooniks.

Lennart Meril ja teistel eesti haritlastel oli selles revolutsioonis suur roll.

Meri tegutses Eestimaa Rahvarindes ja Eesti Muinsuskaitse Seltsis.
Aastal 1988 asutas Meri valitsusvälise Eesti Instituudi, mille idee oli arendada kultuurisidemeid läänega ja suunata noori välismaale.
Eesti Instituudi varjus rajati kultuuriesindused Kopenhaagenis, Stockholmis, Londonis, Bonnis, Pariisis ja Helsingis.
Need esindused täitsid saatkondade funktsioone ja said ametlikeks suursaatkondadeks 1991. aasta augustis, kui lääne riigid taastasid diplomaatilised suhted Eesti Vabariigiga.

            Aastal 1990 sai Lennart Merist Eesti välisminister.
Tema töötas välisministrina kogu iseseisvumisperioodi ajal, aastatel 1990-1992.
Tema pidi välisministrina looma välisministeeriumi, tööle kutsuma õppimisvõimelisi noori ning kujundama head ja kindlad suhted välisriikidega.

            19. augustil aastal 1991 püüdsid vanameelsed võimu üle võtta Nõukogude Liidus.
Lennart Meri oli sellal juhuslikult Soomes, Helsingis ja hakkas seal tegutsema Eesti Vabariigi taastunnustamise nimel.
Tema töötas Tuglase seltsis, mis oli nagu Eesti välisministeerium paar päeva.
Lennart Meri sai kohe soomlastele tuntuks.

Eesti iseseisvuskuulutus anti 20. augustis.
Järgmisel päeval välisminister Meri sõitis Helsingis autoga, mille peal oli väike Eesti lipp, mis Meri oli nõudnud.

Tänävatel inimesed hurraatasid, kui auto sõitis mööda.
Meri ise on õelnud hiljem, et tema tundis eriti suurt õnne sellel hetkel.

            Lennart Meri töötas aastal 1992 lühikese aega Eesti suursaadikuna Soomes, mis oli Merile lähedane maa.
Soome rahvast Meri alati kõrgelt hindas ja armastas.

Aastal 1992 valiti Lennart Meri Eesti Vabariigi riigipeaks.
Merist sai president 6. oktoobril aastal 1992.
Temast sai esimene demokraatlikult valitud Eesti president.
Neli aastat hiljem valiti Lennart Meri teiseks ametiajaks Eesti Vabariigi presidendiks.
Meri töötas presidendina aastani 2001.

            Pärast presidendiametist loobumist jätkas Lennart Meri aktiivset ühiskondlikku tegevust.
Tema pidas loenguid ja kõnesid ning suhtles välisriikide esindajatega.

Lennart Meri suri ajuvähki 76-aastasena Tallinnas 14.
3. 2006.

4. Lennart Meri töö tähtsus   Lennart Meri on õelnud, et riigi reputatsioon on riigi kõige väärikam kapital.
Eesti hea maine lisamine maailmal oli Meri põhieesmärk.
Lennart Meri mõtles, et ka väike riik võib mõjutada ajoloo käiku.
Maailmas keegi ei hooli väikesest riigist, kui riik ise ei ütle selgelt, mida see tahab.
Ainult sellel viisil on võimalus, et väikese riigi soovid kuuldakse.

            Presidendina Meri tegi väga palju tööd Eesti tutvustamiseks maailmal ja aitas riigis stabiilset demokraatiat kehtestada.
Lennart Meri presidendiaastatel Eestit hakati ülesehitada.
Sellel ajal toimus üleminek demokraatiale ja turumajandusele, ja riiklikuid institutsioone looti.
Lennart Meri töö riigipeana kujundas presidendi rolli Eestis.
            Lennart Meril oli hea isiklik läbisaamine mitmete oma kolleegidega üle maailma ja paljud suurriikide juhid tundsid teda lähedalt.
Lennart Meri oli mitme ülikooli audoktor.
Tema pälvis paljude riikide teenetemärke ja tema sai mitmeid olulisi auhindu ja aunimetusi Eestis ja välismaal.
Tema oli ka paljude tänuväärsete ettevõtmiste patroon ja ellukutsuja.

5. Kuidas Lennart Merist on kirjutatud Soomes  Lennart Meri tähtis tegevus on ka osa Soome ajalugu.
Lennart Meril oli pikad ja tugevad suhted Soomega.
Head suhted tema lõi juba sellal, kui tema töötas kirjanikuna.

Presidendina tema sõitis Soome kümneid kordi.
Viimast korda Meri käis Soomes, Helsingis sügisel 2005.
See reis oli kahjuks hüvastijättude reis.
Lennart Meri oli muu hulgas Soome Kirjanike Liidu auliige ja Kalevala Seltsi välisliige ning Soome Kirjanduse Seltsi kirjavahetajaliige.
Temast sai Helsingi, Turu ja Lapi ülikoolide audoktor.

            Lennart Meri poolehoid eestlaste hulgas ei olnud lai ja ilma probleemita, kui tema alustas töö Eesti presidendina.
Meri valiti presidendiks riigikogus ja võib olla, et Eesti rahvas ei oleks teda valinud, kui see oleks saanud hääletada.
Meri oli liiga intelligentne, ja teda peeti boheemi kunstnikuna.
Aga eestlased õppisid armastama oma maa isa ja Merist sai austatud president.
Eestile Meri presidendiks saamine oli õnn.
Lennart Meri oli suur patrioot, ja temale Eesti oli kõige tähtsam.
Meri oli õige inimene presidendiks raskel taasiseseisvumise ajal.

            Soomes nähakse, et Lennart Meri juhatas Eesti tagasi läände.
Tema on Eesti taasiseseisvumise sümbol ja oma maa austatud endine liider.
Tema lai keeleoskus ja haridus aitasid palju raskes presidendi töös.
Tema isikul on olnud suur tähtsus Eesti rahvuslikule identiteedile taasiseseisvumise alguses.
Meri elutööl on olnud suur mõju kultuurisuhetele soome-ugri rahvaste vahel.
Meri kõige suurem teene oli Eesti rahvusvaheliste suhete eest vastutamine.
                Soomes Meri loov töö ei ole nii tuntud kui tema töö poliitikuna, kuigi Meri looming oli lai ja sisaldas esseekogumikke, reisiraamatuid ja tõlkeid.

            Lennart Meri suur unistus oli tagada Eesti uus iseseisvus tugevatel suhetel lääne riikidega.
Lennart Meri elutöö kulmineeris kevadel 2004, kui Eesti astus esiteks NATO ja pärast seda Euroopa Liidu liikmeks.
Sellal Eesti oli ametlikult jälle osa läänepoolset ja demokraatlikut maailma.
Kuigi Meri ei olnud enam president sellel ajal, oli Meri teinud presidendina palju eeltööd liikmeks saamise ette.

            Lennart Meri isikust on kirjutatud ka palju.
Lennart Meri oli eestlane, eurooplane ja kosmopoliit.
Meril oli uurimisreisija hing, ja tema tundis ennast kodus kus tahes ja kellega tahes.
Meri oli vaba hing, üllatuslik inimene.
Tema oli üks tähtsatest isikutest, kes meenutasid eestlastele, et Eesti on eurooplane.
Lennart Meri oli kõikjal populaarne esineja ja külaline.
Tema oli tuntud oma teravmeelsetest ütlustest ja huumorist, mis olid suur osa tema isikut.
Lennart Meri oli karismaatiline isik ja osav kõnemees.
Tema saavutas maailmas palju tähelepanu ja tunnustust nii iseendale kui Eestile.
Meril oli suur teadmishimu.
Tema tahtis teada, mis maailmal toimub.
            Soome president Tarja Halonen on õelnud, et soomlastele Lennart Meri oli hurmav sugulane, kosmopoliit ja kunstnik.
Soomlastele tema oli uus Eesti.
Tarja Haloneni arvamusel Lennart Meri oli suur riigimees ja sügav humanist.
Soome endine president Martti Ahtisaari on õelnud, et Lennart Meri roll Eesti demokraatia ja rahvusvahelise lugupidamise kinnistumises oli korvamatu.
Teine endine president Mauno Koivisto pidas lugu Meri tarkusest, suurest teadmisest ja diplomaatilistest oskustest.

            Kui Lennart Meri suri, Soomes mõeldi, kas Eestis on kedagi teist poliitikut, kes oleks nagu Lennart Meri - rahvusvaheline poliitik, kelle arvamusi ka suurriikide juhid tahtsid kuulda.
5. 1. Soome endise välisministri Erkki Tuomioja mõtteid    Lennart Meri oli Soome sõber.
Tema ütles ise, et Soome on tema teine kodumaa.
Tema matustel oli palju külalisi ka Soomest, mis tähendab seda, et temal oli palju tuttavaid ja sõpru Soomes.
Matustel oli Soomest kõik kolm viimast presidenti.
Mujal maailmas see poleks võimalik, aga Eestiga Soomel ongi spetsiaalne suhe.
Meri rõhutas alati Soome ja Eesti omavahelist sidemet.
Tema ütles, et kõik mis toob kasu Eestile, toob seda ka Soomele.
Meri nägi Soomet maana, milline Eesti oleks võinud olla aastal 1991, kui Nõukogude Liit ei oleks okupeerinud Eestit.
Soomest anti Eestile majanduslikku appi.
Soome administratsioon, riigikaitse ja koolid tegid koostööd Eesti ühiskonna arendamiseks.
Kõik see aitas kindlustada Eesti ja Soome sidemeid, ja Lennart Meri toetas seda koostööd hea meelega.
            Juba Meri lapsepõlv oli rahvusvaheline, ja Meri elas EU-kodaniku elu juba kaua enne kui Eestist sai Euroopa Liidu liige.
Lennart Meri tegi tööd Eesti ette kogu oma isikuga nii Eestis kui välismaal.
Temal oli vankumatu usk Eestisse ja sellesse, et Eesti riigil on tulevik ja Eesti võib taastada oma iseseisvuse.
Ûks periood Eesti ajaloos lõppes, kui tema suri.

LENNART MERI ELU JA TÖÖ   Kuidas temast on kirjutatud Soomes   Lennart Meri (1929-2006) oli Eesti president aastatel 1992-2001.
Meri oli ka kirjanik, lavastaja ja etnograaf.
Lennart Meri elu oli värvikas.
Kui tema oli laps, Eesti sai iseseisvaks.
Meri jõudis näha esimese iseseisvuse aja head pooled diplomaadipere lapsena.
Hiljem tema sai kogeda Nõukogude Liidu okupatsiooni.
            Lennart Meri oli mitmekülgne kirjanik.
Meri looming oli lai ja sisaldas esseekogumikke, reisiraamatuid ja tõlkeid.
Aastal 1976 ilmunud raamat Hõbevalge on Meri kõige tuntum raamat.
Lennart Meri sai tuntuks ka oma filmidest, mis käsitlesid soome-ugri väikerahvaste elu.
Meri korraldas mitmeid ekspeditsioone soome-ugri rahvaste juurde endisesse Nõukogude Liitu.

            Lennart Meri siirdus poliitikasse 1980. aastate lõpus.
Meri asutas aastal 1988 valitsusvälise Eesti Instituudi, mille idee oli arendada kultuurisidemeid läänega ja suunata noori välismaale.
Eesti Instituudi varjus rajati kultuuriesinduseid Euroopasse.

Need esindused täitsid saatkondade funktsioone ja said hiljem ametlikeks suursaatkondadeks.
Aastatel 1990-1992 Meri töötas Eesti välisministrina ja hiljem ka Eesti suursaadikuna Soomes.
Aastal 1992 valiti Lennart Meri Eesti Vabariigi riigipeaks.
            Lennart Meri oli Eesti austatud liider nii Eestis kui välismaal.
Presidendina Meri tegi väga palju tööd Eesti tutvustamiseks maailmal ja aitas riigis stabiilset demokraatiat kehtestada.
Lennart Meri presidendiaastatel Eestit hakati ülesehitada, ja sellel ajal toimus üleminek demokraatiale ja turumajandusele.

Lennart Meril oli hea isiklik läbisaamine mitmete oma kolleegidega üle maailma, ja paljud suurriikide juhid tundsid teda lähedalt.
Kuidas Lennart Merist on kirjutatud Soomes     Lennart Meril oli pikad ja tugevad suhted Soomega.
Head suhted tema lõi juba sellal, kui tema töötas kirjanikuna.
Meril oli palju tuttavaid ja sõpru Soomes, ja Lennart Meri on ka Soomes väga tuntud inimene.
Soomes Meri loov töö ei ole nii tuntud kui tema töö poliitikuna, kuigi Meri looming oli lai.

            Soomes nähakse, et Lennart Meri juhatas Eesti tagasi läände.
Tema on Eesti taasiseseisvumise sümbol ja oma maa austatud endine liider.
Tema isikul on olnud suur tähtsus Eesti rahvuslikule identiteedile taasiseseisvumise alguses.

Meri elutööl on olnud suur mõju kultuurisuhetele soome-ugri rahvaste vahel.
Lennart Meri oli suur patrioot, ja temale Eesti oli kõige tähtsam.
Meri oli õige inimene presidendiks raskel taasiseseisvumise ajal.
Lennart Meri kõige suurem teene oli Eesti rahvusvaheliste suhete eest vastutamine.
Meri suur unistus oli tagada Eesti uus iseseisvus tugevatel suhetel lääne riikidega.
Lennart Meri elutöö kulmineeris kevadel 2004, kui Eesti astus esiteks NATO ja pärast seda Euroopa Liidu liikmeks.
            Meri oli vaba hing, üllatuslik inimene.

Tema oli üks tähtsatest isikutest, kes meenutasid eestlastele, et Eesti on eurooplane.
Lennart Meri oli karismaatiline isik ja osav kõnemees.
Tema oli tuntud oma teravmeelsetest ütlustest ja huumorist, mis olid suur osa tema isikut.
Tema saavutas maailmas palju tähelepanu ja tunnustust nii iseendale kui Eestile.