Looduse vaatlemisel ilmneb, et erinevate komposiitmaterjalide kasutamine loodusnähtuste kahjuliku mõju vähendamiseks pärineb juba ammusest ajast.
Näiteks mulda läbivad taimejuured aitavad kaitsta pinnast lihete ja uhtumise (erodeerimise) vastu.

Kõvasulamid ehk kermised on komposiitmaterjalid, mis koosnevad kõvadest ja habrastest rasksulava ühendi osakestest (karbiidid, karbonitriidid, boriidid) ning suhteliselt plastilisest ja pehmest Fe-grupi metallist (Fe, Co, Ni).
Sellistes materjalides on edukalt ühendatud keraamika kõrge kulumis- ja korrosioonikindlus ning termopüsivus metallmaatriksi võimega vähendada keraamika soodumust haprale purunemisele.

Materjalide korrosioon ja kulumine põhjustavad tööstuses suurt majanduslikku kahju.
Õige materjali ja tehnoloogia valik ning pindade termotöötlemine võimaldavad tekkivaid kahjusid vähendada.

1. Töös on uuritud erinevate materjalide (kermised, kõvasulamid, kõrgtemperatuursed sulamid, kulumiskindlad sulamid ning terased) käitumist mõningates agressiivsetes keskkondades (erosioon- ja abrasiivkulumine erinevatel temperatuuridel; erosioon- ja abrasiivkulumine korrosiooni, oksüdeerimise tingimustes ning termilise löögi tingimustes).
On leitud, et Cr3C2 baasil kermised on perspektiivsed materjalid töötamaks agressiivsetes ja abrasiivsetes tingimustes.

1. 1. Cr3C2 baasil kermiste kasutamine on õigustatud kulumiskindla materjalina või kaitsekihina kõrgematel temperatuuridel (600 - 900 ºC) ning korrosiooni tingimustes, tulenevalt nende kõrgest korrosiooni- ja   kulumiskindlusest agressiivsetes keskkondades.

1. 2. On leitud, et Cr3C2 baasil kermiste optimaalne sideaine sisaldus on 10 ­ 20 mass % Ni.
Antud sideaine sisalduse vahemikus on vastupanu agressiivse keskkonna mõjule suurim enamustes tingimustes.

1. 3. On leitud, et kermiste kulumiskindlus ei sõltu ainult kõvadusest.
On leitud, et väiksema kõvadusega kermistel võib olla suurem erosioonkulumiskindlus võrreldes sama tüüpi, aga suurema kõvadusega kermistega, seetõttu tuleb kulumiskindluse hindamisel arvestada ka materjali löögisitkuse ning soojuslike omadustega (soojuspaisumine, soojusjuhtivus).

1. 4. Cr3C2 ning TiC baasil kermiste maksimaalne erosioonkulumine oli täisnurgale lähedase kohtamisnurga korral.
Plastsemate WC-Co kõvasulamite korral oli vähim erosioonikindlus 60º kohtamisnurga korral.

1. 5. Karbiiditerade pürid ning soojuse ülekande mehhanismi muutus keraamilise ja metalse faasi vahel vähendavad kermiste soojusjuhtivust.

1. 6. Termolöögist põhjustatud pragude pikkus on suurem väiksema sideaine sisaldusega kermiste korral.

2.     Töös on toodud põhimõtted samaaegselt toimuvate kahjulike protsesside hindamiseks.

2. 1. On loodud kaardid erosioon ning erosioon-korrosioon protsesside hindamiseks.
Neid saab kasutada antud tingimustes töötavate materjalide loomiseks ja uurimiseks ning toimuvate triboloogiliste protsesside hindamiseks.

2. 2 On leitud, et Cr3C2-Ni kermiste erosioon-korrosioonkulumise korral merevees on põhiline kulumise põhjus metallmaatriksi eemaldumine.

3.     Töötati välja metoodika võrdlemaks erinevaid Tallinna Tehnikaülikoolis läbiviidud erosioonikatseid.

4.     Loodi katseseade kõrgtemperatuuriliste (kuni 1000 ºC) erosiooniprotsesside uurimiseks, teostati katsed erinevate materjalide erosioonkulumise hindamiseks.

5.     Teostati mikrostruktuuri uuringud, võrreldi erinevat tüüpi ja erineva sideaine sisaldusega kermiste kulumise ja korrosiooni mehhanisme.

5. 1. Erosiooni toimel kahjustatud pinna paksus ning mikrostruktuur sõltuvad abrasiivosakeste kiirusest, kohtamisnurgast ning keskkonna temperatuurist.

5. 2 WC-Co kermiste sideaine korrosioon kõrgetel temperatuuridel (600 ºC) põhjustab metallmaatriksi eemaldumist ja karbiiditerade pragunemist, mis on WC-Co kermiste madala erosioonikindluse põhjuseks.

Teostati materjali universaalkõvaduse uuringud.
On näidatud, et eksisteerib erinevus erosioonkulumisel kahjustatud kihi ning põhimaterjali omaduste (kõvadus, elastsusmoodul, kõrgtemperatuurne roome) vahel.
Kermiste pinna kõvadus väheneb peale kulutamist abrasiivijoas 90º nurga all.
Pinna kõvadus abrasiivijoas kulutamisel 30º nurga all sõltub protsessi parameetritest.