Mida uut ma õppisin?

Kuidas vanasti lapsi hellitati  Ma õpin, et eesti keeles kasutatakse vähendussõnu vähem kui idaslaavi ja balti keeltes, aga sellest mul oli juba aimus.
Seda ma ei teadnud, et vanasti hellitavaid vähendussõnu kasutati rohkem kui tänapäeval.
Uus asi oli ka see, et oma nimedused oli ka soovimatutel tüdrukutel ja poissidel.

Feministlik lingvistika     Mulle oli üllatus, et teised uurijad usuvad, et keel ise on seksistlik ja patriarhaalne kood.
Ma ei ole samal arvamusel.

Selle ma küll usun, et sooline ebasümmeetria on näha ainult keelekasutuse kaudu.

Kui kaua me oleme olnud eestlased?

Selles ettekandes kõik asjad olid uued.
Ma ei näiteks teadnud, et juba 10. sajandil räägiti eestlasist.
Ma ei teadnud ka seda, et Tacitus on rääginud aestide hõimudest.

Saksamaa kukk läks üle poodava silla  Ma olin kuulnud, et sidruni vana nimi oli Saksamaa õun.
Seda ma ei teadnud, et kastanid olid varem Saksamaa pähklid ega et kalkun oli Saksamaa kana või Saksamaa kukk.
Õpin ka palju uusi sõnu.

Mis värvi on inimene?

Ma ei teadnud, et inimese tervise- või emotsionaalsest seisundist kasutatakse nii palju erinevaid värve.
Mõnd olen muidugi kuulnud, aga mitte kõiki.
Näiteks seda ma ei teadnud, et roheline värv tähendab vihastumist.

Häda sõrmede pärast  Ma pean möönma, et ma ei olnud kuulnud isegi sõrmede kirjakeelseid nimetusi eesti keeles.
Nüüd õpin aga ka palju rahvakeelseid nimetusi.
Ma olen siiski kindel, et ma ei mäleta kõiki nimetusi.

Mis sest terest tolku on?

Ma õpin, et ebasobiv tervitus võib tähendada ärasõnumist ja töö nurjamist.
Ma juba teadsin, et teretamist peetakse viisaka ja kasvatatud inimese tunnuseks.
Oli tore kuulda, et kapsaistutajale öeldi enne "suuri päid ja laiu lehti".

Mööda eesti fraseoloogiamaastikku liikudes  Fraseologismidest ma olin juba varem midagi kuulnud, aga mitte muidugi nii palju kui nüüd.
Ma teadsin juba, või vähemalt oli mul aimus, et fraseologismid on universaalne keelenähtus.
Eesti keeles on toredaid fraseologisme, näiteks põrguvesi.

Kust need loomad nimed said?
Koduloomade nimetused  Ma ei teadnud, et eesti keeles nii palju sõnu on koerale.
Aga ma arvan ka, et isegi eestlased ei tea neid kõiki.
Ma õpin ka, et koduloomade nimetuste etümoloogia on väga lai.
On tähtis teada, et "koduloomade nimetuste tulek eesti keelde on olnud väga aeglane ja on toimunud paljude aastatuhandete jooksul koos kõnelejate eluviisi muutumisega", nagu Rätsep kirjutab.
See ei olnud üllatus, et paljud koduloomanimetused on laenud naaberkeeltest.

Kost need loomad nimed said?
Metsloomade nimetused  Ma õpin näiteks selle, et sõna "loom" on tuletis verbist "looma".
See on väga lihtne asi, aga ma ei olnud mõelnud selle peale.
Sõna "elajas" oli ka mulle uus.
Oli tore saada teada, et sõnakeeld lähtub uskumusest, et sõna ja sellega tähistatu on omavahel tihedasti seotud, võib-olla isegi identsed.
Soome keeles on ka palju meelitus- või salasõnu keelu alla sattunud loomanimetuste asemele.

Kuidas uued laenud eesti keeles kohanevad?

Ma teadsin juba, et keelte muutumine on loomulik ning vältimatu.
Oli siiski tore lugeda rohkem sellest, kuidas laenud kohanevad eesti keeles.
See pole nii tore nähtus, et keeles kasutatakse võõraspäraseid sõnu ja väljendeid ka siis, kui korralik omakeelne vaste on olemas.
Sellisel juhul on tegemist tarbetu laenamisega, nagu Kati Pedaja kirjutab.
Ma lootan, et Pedajal on õigus, kui ta kirjutab, et sellised laenud kaovad keelest ajapikku.

Meie perekonnanimede ajaloost  Perekonnanimede ajaloo on huvitav teema.
Ma teadsin juba varem, et eestlastel on väga palju erinevaid perekonnanimi.
Seda ma ei teadnud, et Eesti Vabariigi sündides ainult umbes 60 % eestlasi kandis eestikeelset perekonnanime.
Ma õpin ka, et aastal 1995 Eesti elanikel oli umbes 138 000 perekonnanime.

Eestlaste XX sajandi nimemood  Ma õpin, et Eesti nimevara uueneb igal aastal.

Ma ei teadnud, et võõrkeelsed nimed on nii populaarsed Eestis.
Inglise kasutusest saadud nimesid, näiteks Kelli ja Steven kõlavad veidralt eesti keeles.
Soome keeles kasutatakse ka selliseid võõrkeelseid nimi, mis kõlavad koomiliselt.