Seoses tööstuse kiire arenguga on kasvanud ka nõudmised tööstustoodangu kvaliteedile.
See omakorda on tinginud vajaduse uute ja kaasaegsete mõõte­vahendite järele.
Pindepaksuse mõõtetehnika on viimastel aastakümnetel läbi teinud väga kiire arengu.
Firmad toovad igal aastal turule uusi purustusvabasid pindepaksuse mõõtevahendite mudeleid, mis on kaasaegse disainiga ja võimaldavad üha täpsemalt ja mugavamalt (pinnet purustamata) mõõta tööstuses kasutatavate erinevate pinnakatete paksusi.
Kõik need mõõtevahendid vajavad aga regulaarselt kalibreerimist.
Kalibreerimistulemuse usaldusväärsuse tõstmiseks vajatakse kvaliteetselt kalibreeritud pindepaksuse tööetalone ja kaasaegseid pindepaksusmõõturite kalibreerimismetoodikaid.

Kuni tänaseni on selle teemaga aktiivselt tegelenud prof.

R. Laaneots Tallinna Tehnikaülikoolist, kes on tunnustatud spetsialist nii meil kui ka Euroopa metroloogiaringkondades.
Tema teemakohaseid uurimistöid avaldati juba 80-ndatel aastatel.

Kuna pidevalt arendatakse välja uusi pindepaksusmõõtureid, siis see on tinginud vajaduse nii pindepaksusetalonide konstruktsiooni kui ka pindepaksusmõõturite ja pindepaksusetalonide kalibreerimismeetodite edasiarendamiseks.
Käesolev uurimistöö ongi prof.
R. Laaneotsa seniste teadusuuringute edasiarendus silmas pidades uusi suundi pindepaksusmõõturite väljaarendamisel ja nende tootmises.

Doktoritöö põhieesmärk lähtuvalt ülalnimetatud probleemi püstitusest on kaasaegsete pinnet mittepurustavate pindepaksusmõõturite täpsuskarakteristikute uurimine, nende kalibreerimiseks kasutatavate pindepaksuse tööetalonide väljaarendamine, pindepaksusmõõturite ja pindepaksusetalonide uudse kalibreerimismetoodika ja saadavate kalibreerimistulemuste määramatuse arvutusmetoodika väljatöötamine.

Peamised sihid, mida autor endale eesmärgi saavutamiseks seadis, olid järgmised:  ·         Kaasaegsete pindepaksusmõõturite täpsuskarakteristikute uurimine.

·         Magnetiliste pindepaksusmõõturite mõõtmise mudeli väljaarendus.

·         Pindepaksuse määratluse uue meetodi väljaarendus ja selle matemaatiline analüüs.

·         Väljaarendatud pindepaksuse määratluse kohta määramatuse arvutusmetoodika väljatöötamine.

·         Pindepaksuse tööetaloni kontuuri uue mõõtemeetodi väljaarendus ja selle meetodikohasel kontuuri mõõtmisel saadava mõõtetulemuse määramatuse arvutusmetoodika.

·         Pindepaksusmõõturite uue kaasaegse kalibreerimismeetodi väljaarendus.

Doktoritöö koosneb sissejuhatusest, kolmest põhipeatükist ja järeldustest.
Esimeses peatükis kirjeldatakse põhitõdesid, mis on seotud mõõtevahendite kalibreerimise ja tööetalonidega.
Esitatakse üldistatud kujul seni kasutusel olevad mõõtmise ja kalibreerimise mudelid ja vastavad mõõtmise ja kalibreerimise metoodikad.
Samuti on esimeses peatükis välja toodud olulisemad pindepaksuse mõõtmise ja pindepaksusmõõturite kalibreerimise alased määratlused.

Teises peatükis vaadeldakse erinevaid pindepaksusetalonide tüüpe, kirjeldatakse lähemalt TTÜ pindepaksusetalonide konstruktsioone ja kalibreerimismeetodeid ning esitatakse nende uurimistulemused.
Põhitähelepanu teises peatükis on osutatud pindepaksuse määratluse uuele väljaarendatud meetodile ja selle matemaatilisele analüüsile, aga ka selle meetodi määramatuse väljatöötatud arvutusmetoodikale.
Esitatakse ka selle uue meetodi rakendusuuringu tulemused, mis kinnitavad väljaarendatud pindepaksuse määratluse õigsust nii pindepaksusetaloni kui ka pinde kontuuri mõõtmisel.

Kolmas peatükk keskendub pindepaksusmõõturite kalibreerimismeetodite uurimisele.
Tutvustatakse kahte enamlevinud pindepaksusmõõturite tüüpi - magnetinduktiivsed ja pöörisvoolude meetodil töötavad mõõturid.
Selles peatükis on kirjeldatud ka MIKROTEST tüüpi mõõtevahendite mõõtmise mudel ja selle alusel saadavate mõõtetulemuste määramatuse väljatöötatud arvutusmetoodika.
On esitatud MIKROTEST tüüpi pindepaksusmõõturite kalibreerimistulemused, mis on teostatud nii Eestis kui ka Saksamaal.
Tulemused kinnitavad saadava mõõtetulemuse määramatuse arvutusmetoodika õigsust.
Samuti on kirjeldatud pindepaksusmõõturite kalibreerimise uus meetod, mille puhul kalibreerimisel on kasutatud pikkusmõõturit ja pindepaksuse imitaatoreid.

Töö järeldustes on kirjeldatud uurimistöö tulemused, mis on järgmised:  1.       Tõenäosusteooriast ja matemaatilisest statistikast tuntud Monte-Carlo meetodit kasutades on välja arendatud uus pindepaksuse määratluse meetod.
See meetod võimaldab täpsemalt määratleda (defineerida) mõõtesuurust, st.
pindepaksust, mis on eriti vajalik pindepaksusetalonide kalibreerimisel.

2.       On välja arendatud uus pindepaksusetaloni kontuuri mõõtemeetod ja selle meetodi kasutamisega etaloni pindepaksuse mõõtmisel saadavate mõõtetulemuste määramatuse arvutusmetoodika.
Seda meetodit on juba kasutatud ühe komplekti Tallinna Tehnikaülikooli pindepaksuse tööetalonide (nikkelpinne terasel) kalibreerimisel.

3.       Lähtudes universaalsest mõõtemääramatuse hindamise kontseptsioonist on välja arendatud magnetiliste pindepaksusmõõturite abil teostatava pindepaksuse mõõtmise meetodi matemaatiliselt põhjendatud määramatuse arvutamise teoreetilised alused, mis praktiliselt läbi viidud katsete käigus on ka kinnitust leidnud.

4.       Uurimistöös väljaarendatud mõõtmise mudeli abil on uuritud magnetiliste pindepaksusmõõturite täpsuskarakteristikuid, mille tulemused olid lähteks pindepaksusmõõturite uute kalibreerimismudelite ja -meetodite välja- töötamisel.

5. On välja töötatud ja igapäevasesse kalibreerimistegevusse rakendatud uus pindepaksusmõõturite kalibreerimismeetod, mille puhul tööetalonina kasutatakse kalibreeritud pikkusmõõtevahendit ning kalibreerimis­protseduuris imiteeritakse pinnet õhupilu või kilede abil ja mille tulemusel tunduvalt (umbes kaks korda) väheneb kalibreerimistulemuse määramatus.

Uurimistöö tulemused olid aluseks uue patentse pindepaksusetalonide kalibreerimise meetodi väljaarendamiseks, mille kohta on esitatud patenditaotlus Saksamaal.
Selle meetodi teoreetilised ja rakendusuuringud jätkuvad.