Kas sa Dimat ja Peetrit tead?

Integratsioon on olnud viimastel aastatel väga populaarne teema, seda on saatnud jõuline meediakajastus.
Peale aprillirahutusi on olnud see teema väga keeruline, kuna lõhe kahe rahvuse vahel on muutunud veelgi problemaatilisemaks.
Kas läbisaamine eestlaste ja venelaste vahel muutub kunagi paremaks?
Kas see on meile vajalik?

Integratsiooniprojektid käivitusid mõned aastad tagasi väga edukalt.
Seoses sellega toimusid mitmed meediakajastused - telesaated, kuidas vene pere võttis suveks enda hoole alla eesti lapsed, ajalehtedes olid pikad ja ülistavad artiklid projektis osalenute kohta, puutumata ei jäänud ka raadiosaated.
Meediasse jõudis negatiivset vastukaja väga minimaalset.
Kuid vanem generatsioon oli hämmingus, mäletan, et minu vanaema ei suutnud uskuda, miks me soovime vaenlasega sõbruneda.
Just sellel perioodil hakkas ta rääkima oma noorusaja lugusid, kuidas tema vanemad siberisse viidi, kuidas on venelased eestlasi kohelnud, milline on meie ajalugu.

Noorem generatsioon on aga palju leplikum, vaatamata sellele, et eesti noored väga palju vene keelt ei räägi, on nad alati suhtlemisaltid ja ei lahterda inimesi rahvuse järgi.

Kui ma keskkoolis käisin, siis oli see piir eestlaste ja venelaste vahel täpsem ja ei suheldud omavahel nii palju, kui praegused noored seda teevad.
Eks igas seltskonnas ole intriigitsejaid ja vaenuõhutajaid, kuid üldjoontes usun, et mida aeg edasi, seda sõbralikumalt suudame siin eestimaa pinnal kõik koos eksisteerida.

Kuigi mind on kasvatatud väga eestimeelselt ning pidevalt meelde tuletatud meie ajalugu ja rõhutatud piiri rahvuste vahel, olen viimasel ajal märganud, et ka minu tutvusringkonnas on mitmeid vene rahvusest noori.
Tähtis on ju ikkagi inimene ise, mitte rahvus.
Paljud loovad endale alateadvusesse probleemi teise inimese rahvuse, keelebarjääri või muu sellise kohta ja nii on eelarvamused loodud.
Seoses sellega tekivad valestimõistmised, arusaamatused ja intriigid, sellepärast ongi meil vaja integratsiooni projekte.

Aina tihedamini kuuleb töövestlustel sünniaasta järgi "sina oled selle ajastu laps, sa nagunii vene keelt ei oska" lahterdust.
Tundub, et tööandjad ei pea vene keele oskust enam nii määravaks, kui varem.
Küll on aga venelastel vajalik õppida eesti keelt, et siin läbi lüüa.
Eestikeele oskus annab vene rahvusest inimestele piiramatuid võimalusi elus läbi lüüa, karjääri teha ja saada korralikku haridust.

Loodan siiralt, et minu lapsed puutuvad selle probleemiga vähem kokku, kui mina, minu ema või vanaema.
Muidugi on tähtis meeles pidada oma rahva ajalugu, laulda peast eesti hümni ja pühaks pidada meie riigi lippu.
Kindlasti ei tohi ära unustada ka kus riigis me elame ja mis keelt me räägime.
Kuid samas on oluline ka Dima ja Peetri koos eksisteerimine.