Kas kommunikatsioonitehnoloogia areng muudab ühiskonna demokraatlikumaks?

Tehnoloogia areng on näiteks interneti näol andnud inimestele võimaluse suhelda kiirelt ja teineteist nägemata, saada infot kaugel toimuvast ning avaldada meedial tõstatatud probleemide kohta oma arvamust.
Kõik see toimub igapäevaselt uudisteportaalides, kommentaariumites ja blogides.
Kuid kas avaramad võimalused info hankimiseks ja oma mõtete avaldamiseks muudavad ühiskonna demokraatlikumaks?

Pikemalt mõtlemata vastaksin sellele küsimusele jaatavalt.
Internetis ja üha arvukamalt meieni jõudvates telekanalites kajastatakse uudiseid kõikjalt maailmat ja igasugustel teemadel.
See suurendab valikuvõimalusi ja kuna keegi enamasti internetis surfamist ning teleri vaatamist ei piira, siis on suurem ka valikuvabadus.

Lisaks on tehnoliigia areng laiendanud inimeste võimalusi ühiskondlikes aruteludes osaleda, anda tagasisidet ja nõuda vastuseid.
Konkreetse näitena võib siin tuua inimeste vastuseisu mobiilioperaatori EMT plaanile küsida tasu iga alustatud kõneminuti eest.
Inimesed said internetikommentaariumites oma arvamust avaldada ja väga negatiivse vastukaja tõttu otsustas EMT oma plaanist loobuda.
Kui antud teemast oleks kõneldud vaid paberlehtedes, raadios või televisioonis, siis poleks inimeste arvamused nii selgelt välja tulnud ja nende mõju oleks jäänud väiksemaks.

Samas leidub sellele, et kommunikatsioonitehnoloogia areng muudab ühiskonna demokraatlikumaks, ka vastuargumente.
Online-lehtedes mõjutavad lugejad oma eelistustega teemadevalikut.
Nendel teemadel, mis koguvad rohkem lugejaid, ka üha rohkem kirjutatakse, sest lugejate arvust sõltub reklaami müük ehk sissetulek.
Seetõttu kitseneb ka online-lehtede teemade valik ja üha sagedamini leiab esiuudiste seast n. ö. kollasid lugusid, mis ei aita kuidagi kaasa inimeste maailmapildi avardamisele ega teravate ühiskondlike probleemide lahendamisele.

Negatiivset mõju võivad avaldada ka kommentaarid, mida ma varem positiivses valguses käsitlesin.
Tihti satub nende sekka ka selliseid arvamusavaldusi, mis solvavad artikli autorit, artiklis sõna võtnud prominenti või siis mõnda teist kommentaatorit.
Seda teemat on käsitletud ka meedias ja osa arvamusliidritest on öelnud, et ei soovi rumalate kommentaaride tõttu enam internetis oma arvamust avaldada.
Ka selline olukord ei soodusta demokraatia arengut.

Seega võib kokkuvõtteks öelda, et kommunikatsioonitehnoloogia areng loob eeldused ühiskonna demokraatlikumaks muutmisele.
Kas see ka toimub, sõltub inimeste oskusest neid võimalusi mõistlikult ja õigel eesmärgil kasutada.