Milleks korporatiivne identiteet?

Kui rääkida inimesele mõistest "korporatiivne identiteet", ei ütle see talle esmalt enamasti midagi.
Tuues välja aga konkreetsed näited ja väljendid nagu "oravapartei" või "k-poliitika", saab ta aru, millest räägitakse.
Igapäevaselt sellistele asjadele küll ei möelda, aga võib öelda, et pigem seda tunnetatakse.

Ettevõtte korporatiivse identiteedi puhul võib selle põhiosadeks pidada imidžit, brändi, põhiväärtusi, aga kindlasti ka selles töötavaid inimesi.
Kõik eelpool nimetatud osad on need, mis peegelduvad tavainimesele ja loovad tema jaoks korporatiivse identiteedi ja seega ettevõtte väärtuse.
Kas korporatiivne identiteet on meie jaoks uue aja mõiste?
Võib kindlalt väita, et tegemist ei ole uue nähtusega, vaid mõnevõrra varjatumal kujul ja teistsuguses vormis eksisteeris see juba nõukogude võimu ajal, ent kindlasti ei olnud see nii teadlik ja sihipärane tegevus ettevõtte (sellises vormis, nagu tol ajal oli võimalik) jaoks, kui ta on täna.
Peamiselt on see tingitud asjaolust, et riik, so NSVL, ei pidanud oma identiteeti enam tõestama ning ettevõtlust või selle konkurentsi nõukogude Eestis peaaegu ei tuntud.
Loomulikult tunti nii kodu- kui välismaiseid brände nagu Kommunaar või Adidas, aga võib arvata, et teadlikult nende "ettevõtete" identiteedi pärast ei eelistatud ühte, vaid eelistati välismaist, kuna see oli teistest eristuv ja sümboliseeris staatust.

Eestis on tänaseks nii era- kui riigisektoris tegeldud oma korporatiivse identiteedi loomis ja kujundamisega.
Eelkõige tehakse seda eesmärgil tuua välja oma olulisemaid väärtusi ja head imidžit, mille kaudu oleks võimalik luua teiste endasarnaste ees konkurentsieelis, millega võita enda poole potentsiaalseid "ostjaid" ja saavutada sellega eesmärk: saada turuliidriks.
Aastapikkuse töö hindamiseks korraldatakse tarbijauuringuid, selgitamaks välja tarbijakäitumist ja -eelistusi, et hinnata valitud suuna õigsust ja teha edasisi samme olemasoleva identiteedi kinnistamiseks või muutmiseks.

Tuues näitena välja täna Eestis tegutsevad telefonioperaatorid, kuivõrd sarnased või erinevad on nad oma korporatiivselt identiteedilt?
Loomulikult erinevad, aga võttes arvesse, et kuigi nende kõigi potentsiaalne sihtrühm on sarnane - Eesti tööealine elanikkond, on igaüks neist valinud rohkem või vähem erineva lähemistee kliendini jõudmiseks.
Ka EMT kui vanim selle valdkonna teenusepakkuja ei saa nautida talle suure eelise loova argumendiga juhtpositsiooni, kui järjest on turule tulnud nooremaid ja ehk veelgi agresiivsema lähenemisega teenuspakkujaid nagu TELE2 odava hinnaga või TELEYKS mittesiduvate lepingutega.

Ehkki tavainimese jaoks on peamiseks korporatiivse identiteedi peegeldajaks ettevõtte imidž, mis peamiselt on tema visuaalne välimus, mängib samavõrra olulist rolli ka see, kuidas suudetakse oma identiteeti peegeldada läbi tema inimeste ja rolli ühiskonnas.

Kas asjaolu, et Eesti usaldusväärseimaks institutsiooniks peetakse Piirivalvet, on tungitud sellest, et tehakse kvaliteetset tööd või puuduvad piiririkkumised?
Niisamuti on jätkuvalt Eesti tugevaim kaubamärk Kalev, vaatamata konfliktidele ja negatiivsele meediakajastusele selle grupiettevõtetest.

Korporatiivne identiteet, mille eesmärgiks on eristumine oma parimate ja konkurentidest esiletoodavamate väärtuste rõhutamisega, on Eesti väiksusest tulenevalt mõnel väiksemal, teisel suuremal määral õnnestunud, kuna potentsiaalne sihtrühm, kelle poolehoidu loodetakse saavutada, on väga väike ning vahendid selle jaoks sageli piiratud.
Seetõttu tuleb korporatiivse identiteediga tegelda järjepidevalt, et kohanduda uute mõjuteguritega turul või kinnistada olemasolevat kuvandit, väärtusi ja brändi.