Saage tuttavaks: Normaalne inimene! Mind haaras kirjutama antud teema, kuna see on nii lõputu ja intrigeeriv. Esiteks ma arvan, et me kõik võiks omavahel rohkem tuttavaks saada, kuna me kõik oleme normaalsed. Teisalt aga, äkki on Peeter normaalsem kui Dima? Dima on normaalsem kui mina? Kes on üldse normaalne ja mis asi see normaalsus on? Kas ma peaks sellepärast muretsema? Mina ei muretse, sest Peeter ei ole normaalsem kui Dima ja Dima ei ole normaalsem kui mina. Kes on Peeter ja Dima ja mina ja miks me keegi ei ole üksteisest normaalselt üle? Esiteks ei ole see võimalik, sest me keegi tegelikult ei tea, mis asi on normaalsus. Normaalne inimene võiks olla tüüp, keda kõik aktsepteerivad, keskmine inimene - ta suhtleb, nutab, eksisteerib ja väljendab end massiühikonnas aktsepteeritud viisil. Peeter - normaalne inimene. Peeter elab pealinnas nagu enamik normaalseid inimesi. Ta on umbes kolmekümnendates meesterahvas, kes tuli aastaid tagasi pealinna kooli, et leida endale siin töö ning elada ühiskonnas aktsepteeritud viisil ehk siis jõuda kõrgemale kui tavaline müügiesindaja. Mis Peetrist saanud on? Võiks öelda, et well done (hästi tehtud)! Peale seda, kui Peeter oli asunud ärijuhtimist õppima sai ta endale poes tooteesitleja ametikoha. Ühel hetkel märkas Peetri suurepärast suhtlemis- ja veenmisoskust reklaamibüroo tegevjuht, kes kutsus mehe enda juurde ajakirjadesse ning tänavate reklaampostidele reklaami müüma. Peeter on nüüd selle sama firma müügi- ja turundusjuht. Ta on normaalne inimene, vahest isegi liiga normaalne. Pets ei ole lihtsalt kogemuste kasvades kõrgemale tõusnud, ta on läbinud koolitusi, kuidas ratsionaalse argumenteerimise teel jääda argumenteerides peale, sest tema ideed on ju alati parimad. Tal läheb hästi, sest kliendid kuulavad ja ostavad, Peeter tunneb kommunikatsiooni võlusid ning oskab neid kasutada. Ta on normaalne. Dima - normaalne inimene. Dima on meesterahvas, tema elab Ida-Virumaal ja on alla kolmekümne vana. Tema ei ole kunagi mõelnud pealinna tulemisele, Dimale meeldib Ida-Virumaal. Dima lõpetas Narva Pähklimäe kooli omal ajal kiitusega, siis tuli sõjavägi. Kujutate ette, Dima läks Jõhvi peale sõjaväge autoremondilukksepaks õppima selle asemel, et ülikoolis mõnda normaalsemat asja õppida, näiteks matemaatikat või õigusteadust. Mõnede arvates ei ole Dima normaalne, sest tal pole ülikooli diplomit ning tema tööriideks on tunked. Minu arvates on Dima jällegi väga normaalne, sest Dima teab, et kõik inimesed on oma iseäralikul viisil normaalsed. Mina - normaalne inimene. Minus on mõlemast midagi nii Dimast kui ka Peetrist. Mina olen Ida-Virumaalt nagu Dima, meie sotsiaalne taust on sarnane. Samas olen osa ka Peetrist. Mina ei ela juba mõnda aega enam Ida-Virumaal, vaid pealinnas nagu Peeter. Mina tulin kooli, sest ühiskonnas on see ju suhteliselt ainus viis oma normaalsust tõestada. Selle arvamuse võiks ümber lükata ja öelda, et 18 aastane mõtlebki nii ja nüüd mõned aastad hiljem näen, et tegelikult saab normaalne olla ka teistmoodi. Mulle tundub lihtsalt nii kohutavalt normaalne see, et meie seas on siiski inimesi, kes teevad pööraseid asju näiteks nagu backpackusid, hulljulged seljakoti reisijad, kelle sihtkoht on teadmata - reis, seiklus, kommunikatsioon, kultuuridevaheline erinevus, Austraaliast Ameerikani. Kokkuvõtteks on meil kolm tüüpi - Peeter, Dima ja mina. Me kõik oleme oma iseloomulikul viisil normaalsed ning Freudlikul viisil sätime oma peas mõtteid ritta ning mõtleme eksistentsi küsimuste üle. Ma arvan, et ei tasu jagada inimesi normaalseteks ja mittenormaalseteks. Mul on hoopis ettepanek, et me võiksime ühiskonnas kõik rohkem üksteisega tuttavaks saada. Tahaksin ja soovin, et me kõik jõuaks oma normaalsuseni viisil, mis pole üldsuse arvamustest mõjutatud. Nii nagu Henzbergki väitis, et inimene on rahul siis, kui tema põhivajadused on rahuldatud. Peame kõigepealt siin massiühiskonnas ja kultuuris panema paika tuleviku suhtlemise ja rahulolu põhivajadused, siis saame istuda kokku, et väidelda teemal, kes on normaalne inimene ja mis asi on normaalsus. Saame tuttavaks, me oleme kõik normaalsed!