KIRJUTAMINE  Esimene osa.
Te lugesite ajalehest järgmist kuulutust ja olete otsustanud konkursis osaleda.
Kirjutage vabas vormis avaldus koos enesetutvustusega.
Põhjendage, miks just Teie sobiksite sellele ametikohale.
Teksti nõutav pikkus on 100-120 sõna.

AS Hotell Viru kuulutab välja konkursi   vastuvõtu administraatori   ametikohale  Töö sobib inimesele, kes on kiire, täpne ja õppimisvõimeline.

Tööülesanded: klientide sisse- ja väljaregistreerimine, teadete edastamine  Eeldame:  soovi töötada klienditeenindajana  eesti, soome, inglise ja vene keele oskust  kohusetundlikkust ja ausust  pingetaluvust  Konkursist osavõtuavaldus saata hiljemalt 24. maiks aadressil  Viru väljak 4  10111 Tallinn  Personaliteenindus     Kirjutage joonitud kasti sisse!
Kirja nõutav pikkus on u 100-120 sõna.

Mina oleks väga õnnelik, kui te võtaksite mind tööle.
Minu nimi on Jelena Zaitseva, ma elan samas linnas, kus asub teie hotell.
Mulle meeldib väga inimestega suhelteda, teha nende elu mugavaks ja iluks.
Seda võib teha siin, hotellis.
Ka ma oskan dokumentidega töötama, nende klassifitseerimisega tegelema.
Ma olen korralik naine, ja mulle meeldib, et kõik oleks korras, kus ma olen ja töötan, või elan.
Ma arvan, et siingi oleks korras kõiged dokumeendid minu abiga.
Varem ma töötasin sekretäärina ühes keeltekoolis.
Seal eeldatakse palju keele oskust ja klientidega töö oskust.

Seda ma oskan tänapäevadel.
Ma valdan inglise, vene, soome, saksa ja oma emakeelt (eesti) ja ka arvuti oskust.
Selle pärast ma loodan, et teie firma võtab mind administraatoriks.
Keeltekoolis, kus ma töötasin, räägis minu direktor, et ma olen hinnamatu inimene ja töötaja, et sellisi inimesi maailmas vähe.
Ma oskan teenindama inimesi.
Loodan, et teie firma hinnab seda, ja selleks minu oskusi ja teadusi.

Teine osa.
Lugege väidet ning kirjutage, kas olete selle väitega nõus või mitte.
Esitage poolt-ja vastuargumente.

Väide: Reisi õnnestumine sõltub eelkõige sellest, millised on reisikaaslased.

Kirjutage joonitud kasti sisse!
Teksti nõutav pikkus on u 160 sõna.

Mina olen nõus selle väidega selle pärast, et üldse meie elu, ma arvan, sõltub teiselt inimestelt.
See võib olla siis, kui inimene elab üksi ja temal ei ole kedagi.
Ja kui ta reisib, ta teeb seda teise inimestega.
Ta puhkab teise inimestega, selleks, et vestelda nendega.
On hea, kui reisikaaslased teavad palju sellest kohast, kuhu nad sõidavad, ja saavad sellest rääkida.
Siis reisimise pärast saavad jääda hea mälestust.
Reisimine on hea, kui reisikaaslased meeldivad teise teisele ja suhtlevad meelega, jalutavad koos, käivad muuseume, kontsertidele, diskosse.
See kõik tõstab tuju.
Sellel juhul, kui reisimisel on inimesed kahekesi, näiteks abikaaslased, kaks sõbrannat, siin, ma arvan, nendele on rõõmus kahekesi ja nendele ei vaja reisikaaslasi,.
Nad saavad kahekesi jalutada, käia kinna, teatrisse ja edasi.

Aga ma arvan ka, et kahe-kolme päeva pärast saaks nendele igav kahekesi, selle pärast teise inimestega, täpselt reisikaaslastega, oleks lõbusam.
Aga nii kahekesi asuvad nad kitsas ringis, kus on ühesugused huvid, dialoogid.
Aga teise reisikaaslastega võiksid nad täiustada endale oma eluteaduses.
On juhud, kui reisikaaslased ei meeldi teise teisele ja ei saa lihtsalt suhelda oma vahel.
See juhtub siis, kui inimesed on erinevas eas, või reisikaaslased teistest riigidest, kus on teine keel, aga mitte kõiged reisikaaslased on valivad sellest keelt.
Võib rääkida, et reisimine oli halvaks, ja sel juhul võib rääkida, et reisi õnnestumine sõltub eelkõige sellest, millised on reisikaaslased.

Sõnu: 524