KIRJUTAMINE  Esimene osa.
Eesti elanikelt küsiti detsembris 2001, kuidas nad hindavad lõppevat aastat ning milline tuleb nende arvates aasta 2002.
Kirjutage kujuteldavale haritud auditooriumile allpool esitatud küsitlusandmetele tuginev tekst, milles kirjeldate inimeste üldist meelsust ja tulevikuootusi ning seda, kuidas hindavad 2001. aastat erinevad elanikkonna grupid.
Lisage, milline tuleb aasta 2002 Teie arvates ja põhjendage oma arvamust lühidalt.
1.    1. Kas 2001. aasta oli Eestile edukas?

Ei nii ega naa - 38%, Jah - 33%, Ei tea - 10%, Ei - 19%.

2.    2. Milline tuleb Eestile 2002. aasta?
Samasugune - 37%, Ei tea - 12%, Parem - 33%, Halvem - 18%.

3.    3. Mida arvasid 2001. aastast erinevad elanike grupid?
Aasta oli                    Edukas              Ebaedukas  Eestlased                   35,3%               18,3%  Venelased                  28,9%               19,8%  Sissetulek kuni 1000 kr 22,2 %              26,3%  Sissetulek üle 3000 kr  46,8%               12,7%  Keskharidusega           30,4%               17,7%  Kõrgharidusega           40,8%               23,6%     Kirjutage selle kasti sisse!
Kirjutise nõutav pikkus on u 130-150 sõna.

2001 aasta oli Eestile edukas, sellepärast, et ainult 19% inimeseid vastasid - "ei".
Eestis on loomulikult, palju probleemid, aga ükskõik me elame parem, kui Venemaal.
Ma näen, et 28,9% venelaseid ütlesid, et 2001. aasta oli Eestile edukas ja ainult 19,8% vastasid, et ebaedukas.
Samuti vastasid ja eestlaseid - rohkem "edukas", vähem "ebaedukas".
Sissetulek- see on isiklik asja.
Mõned inimeseid arvavad, et sissetulek üle 3000 kr.
kuus "ebaedukas" - neid 12,7%.
Aga Eestis veel on tagasihoidlikud pensionäärid, võib-olla nad vastasid, et sissetulek kuni 1000 kr.
- edukas.
Võrreldes grupid, keskharidusega ja kõrgharidusega, ma näen, et vastuseid on ühesuguseid.
30,4%-40,8% - edukas, ja 17,7%-23,6% - ebaedukas.
Minu arvamus, et kõrgharidusega kergem leida tööd erialale, tähendab rohkem edu ja sissetuleku.
Rohkem elanikuid hindavad 2001.
a - heaks ja ütlesid (33%) - et "edukas".Veel on püssimistid kes vastasid - ei nii ega naa (38%) või üldse "ei tea" - (10%) Aga ükskõid optimistideid rohkem, nad ütlesid et 2002.a tuleb parem (33%) ja võib olla samasugune (37%).
Ja väike % ütles, et halvem.
Ma arvan, et Eestile 2002. aasta tuleb parem.
Meil on loodus ja meie juurde eelmisel aastal tuli uus president.
KÕRGTASE 14 TL K2   Teine osa.
Kirjeldage oma välismaal elavale kolleegile Eesti maksusüsteemi eraisikuid puudutavat osa (tulu-, käibe- ja sotsiaalmaks), samuti elanike sotsiaaltagatisi (haiguskindlustus, õigus tasuta haridusele, õigus pensionile ja eri liiki toetustele).
Tooge näiteid palgatingimustest Eestis erinevatel elualadel ning analüüsige, millise sissetulekuga on võimalik Eesti eri paigus toime tulla üksi ja pere eest vastutades.
Kirjutage selle kasti sisse!
Kirjutise nõutav pikkus on u 200-250 sõna.

Tere, lugupeetud Katrin!
Te palusite kirjeldada Eesti maksusüsteemi: tulu-, käibe- ja sotsiaalmaks.
Ma tahaksin ütlema, et Eestis tulumaks moodustab ainult 27%.

Märkage, et Teil (Rootsis) on 56% Me maksame iga kuus, oma palgast 27% Nende raha kuulutakse korralikult.
Meil on haiguskindlustus- HAIGEKASSA.
Iga inimene omab liikmekaarti ja haigekassa teenindab meid tasuta.
Loomulikult meil on erahaiglad ja kliinikuid, kuid mul ei ole rahat, aga ma olen raske haige, mulle tegetakse operatsioon tasuta.
Me kutsume kiirabi ja perekonnaarsti siiski tasuta, sellepärast meil on liikmekaart.
Ma arvan, et meil on väga hea ja mugav haigekindlustus Ta arengib veel.
Veel meil on võimalust õppida tasuta.
Me lõpetame alg-, põhi- keskkooli tasuta.
Me ei maksa mittemidagi.
Aga märkan, et Eestis on palju erakoolid.
Aga palju õpilaseid elistavad õppida tasuta.
Arvan, et see on soodus tingimus.
Ainult õpi!
Aga meil on veel vaimalust õppida tasuta Ülikoolis.
Ainult on vaja sooritada eksameid ja püüada kõigest väest.
Eestis on pensioon vähem, kui Teil Rootsis, aga rohkem, kui Venemaal.
Eesti hoolitseb oma pensionääride järgi.
Veel meil on toetuseid: lastetoetus, invaliiditoetus, sünnitoetus j. n. e. Sellel aastal riigikogu lisas lastetoetuse juurde veel 75 krooni.

Võib olla vähe, aga juba progrees.
Ma kirjutan veel Teile kirja, selle pärast, et nüüd ei juua, ei ole rohkem aega.
Austusega Peeter!
15.
02.
2002a.

Sõnu: 617