KIRJUTAMINE  Esimene osa.
Eesti elanikelt küsiti detsembris 2001, kuidas nad hindavad lõppevat aastat ning milline tuleb nende arvates aasta 2002.
Kirjutage kujuteldavale haritud auditooriumile allpool esitatud küsitlusandmetele tuginev tekst, milles kirjeldate inimeste üldist meelsust ja tulevikuootusi ning seda, kuidas hindavad 2001. aastat erinevad elanikkonna grupid.
Lisage, milline tuleb aasta 2002 Teie arvates ja põhjendage oma arvamust lühidalt.
1.    1. Kas 2001. aasta oli Eestile edukas?

Ei nii ega naa - 38%, Jah - 33%, Ei tea - 10%, Ei - 19%.

2.    2. Milline tuleb Eestile 2002. aasta?
Samasugune - 37%, Ei tea - 12%, Parem - 33%, Halvem - 18%.

3.    3. Mida arvasid 2001. aastast erinevad elanike grupid?
Aasta oli                    Edukas              Ebaedukas  Eestlased                   35,3%               18,3%  Venelased                  28,9%               19,8%  Sissetulek kuni 1000 kr 22,2 %              26,3%  Sissetulek üle 3000 kr  46,8%               12,7%  Keskharidusega           30,4%               17,7%  Kõrgharidusega           40,8%               23,6%       Kirjutage selle kasti sisse!
Kirjutise nõutav pikkus on u 130-150 sõna.

Detsembris 2001. A. läbi viidud elanikkonna küsitluses selgus, et enamus elanikest (38%) arvas, et aasta ei olnud millegi poolest erinev, ei olnud erilist head ega ka halba.
33% küsitlusest osalenud vastasid, et aasta oli edukas.
19% vastanutest ei osanud kommenteerida ja 10% ei osanud hinnanguid anda.
Seega võiks arvata, et 2001.
a oli üldiselt hea.
Kui vaadata küsitluste tulemusi erinevate elanike gruppide lõikes, selgub, et 35,3% eestlastest arvas, et aasta oli edukas ja ainult 18,3% arvates oli ebaedukas aasta.
28,9% venelastest arvab, et aasta oli edukas ja 19,8% arvates oli 2001. aasta ebaedukas.
Kui vaadata tulemusi sissetulekute lõikes siis sissetulekuga kuni 1000.
- krooni arvas 22,2% elanikest et 2001. a. oli edukas ja 26,3% pidas aastat ebaedukaks.
Sissetulekuga üle 3000.
- krooni pidas möödunud aastat edukaks 46,8% ja 12,7% arvates oli aasta ebaedukas.
Keskharidusega inimeste arvates 30,4% vastanutest pidas aastat edukas ja 17,7% arvates oli aasta ebaedukas.
Kõrgharidusega vastanuist 40,8% pidasid 2001.
a edukaks ja 23,6% arvas, et aasta oli ebaedukas.
37% küsitlusest osavõtnud arvasid, et 2002. a. tuleb samasugune, 33% arvas, et parem.
18% küsitlusest osavõtnud elanikkonnast arvas, et 2002. a. tuleb halvem ja 12% ei osanud midagi arvata.
Isiklikult mina ei oska arvata midagi, kuid väga tahaks loota, et aasta 2002. a. tuleb sama hea või isegi parem 2001. a. KÕRGTASE 14 TL K2   Teine osa.
Kirjeldage oma välismaal elavale kolleegile Eesti maksusüsteemi eraisikuid puudutavat osa (tulu-, käibe- ja sotsiaalmaks), samuti elanike sotsiaaltagatisi (haiguskindlustus, õigus tasuta haridusele, õigus pensionile ja eri liiki toetustele).
Tooge näiteid palgatingimustest Eestis erinevatel elualadel ning analüüsige, millise sissetulekuga on võimalik Eesti eri paigus toime tulla üksi ja pere eest vastutades.
Kirjutage selle kasti sisse!
Kirjutise nõutav pikkus on u 200-250 sõna.

Eelmises kirjas Sa küsisid, et kuidas on Eestis maksusüsteem just eraisikuid puudutavas osas, millised sotsiaaltagatised esinevad, millised on palgatingimused jne.
Ma püüan vastata mõningatele Sinu küsimustele.
Tulumaksu määr on Eestis kõigil võrdne - 26%.
Palgast arvatakse maha kõigepealt tulumaksuvaba miinimum, mis on juba teist aastat 1000.
- krooni ja ülejäänud summalt arvatakse maha 26% üksikisiku tulumaksu.
Sotsiaalmaksu määr on 33% brutto sissetulekust ja seda maksab tööandja.
01. jaanuarist 2002. a. võeti vastu töötu kindlustusmaksu seadus, mille järgi töötaja brutto sissetulekust arvatakse maha 1% ja ettevõte tasub kogu palgafondist veel 0,5% töötukindlustusfondi.
Kõik töötajad, nende perekonna liikmed ja pensionärid on kaasatud ka haiguskindlustusega.
Ainult eraarstid, kelle ei ole sõlmitud Haigekassaga vastavaid lepinguid teenindavad elanikke ... mahaarvamisi hindades.
Eestis on kõigil õigus saada tasuta põhiharidus.
Kuid on võimalus ka õppida erakoolides.
Samuti on ka lasteaiad - on riiklikud ja eralasteaiad.
Kõigil, kes omavad tööstaazi Eestis on õigus saada pensioni.
Kellel mingite põhjustel ei ole tööstaaž,i need saavad teade riikliku pensioni, mis muidugi on tunduvalt väiksem väljateenitud pensionist.

Ma ei ole veel täpselt uurinud kõike mis puudutab pensioni, sest isiklikult minul on sinna veel väga palju aega.
Sõbranna rääkis, et laste paelt saab üks abikaasadest ka veel aastaid juurde.
Alates 1998. A. arvutatakse pensioni ka sissetuleku pealt, mingi koefitsient.
Mida suurem sissetulek, mida kauem töötab inimene seda suurem pension.
Lastele arvestatakse ka riiklike toetusi.
Minul on üks laps ning me saame riigilt iga kuu 150.
- ja augustis veel ühekordset koolitoetust 300.
- krooni ulatuses.
Iga aasta esitame tuludeklaratsiooni, kus kuludest on võimalik maha arvata koolituskulud, tasutud panga intressid elamu soetusel.... lapse pealt võib saada soodustusi tulumaksu osas.
Paber saab otsa, pean lõpetama.
Järgmises kirjas kirjutan juba põhjalikumalt.
Täpsustan mõningaid asju.
Aga kokkuvõttes elada võib.
Väga palju aitab suvila (meil on oma juurvili ja puuvili, ... , moosid, salatid.). Järgmine kord juba pikemalt.
Sõnu: 726