KIRJUTAMINE  Esimene osa.
Eesti elanikelt küsiti detsembris 2001, kuidas nad hindavad lõppevat aastat ning milline tuleb nende arvates aasta 2002.
Kirjutage kujuteldavale haritud auditooriumile allpool esitatud küsitlusandmetele tuginev tekst, milles kirjeldate inimeste üldist meelsust ja tulevikuootusi ning seda, kuidas hindavad 2001. aastat erinevad elanikkonna grupid.
Lisage, milline tuleb aasta 2002 Teie arvates ja põhjendage oma arvamust lühidalt.
1.    1. Kas 2001. aasta oli Eestile edukas?

Ei nii ega naa - 38%, Jah -33%, Ei tea - 10%, Ei - 19%.

2.    2. Milline tuleb Eestile 2002. aasta?
Samasugune - 37%, Ei tea - 12%, Parem - 33%, Halvem - 18%.

3.    3. Mida arvasid 2001. aastast erinevad elanike grupid?
Aasta oli                    Edukas              Ebaedukas  Eestlased                   35,3%               18,3%  Venelased                  28,9%               19,8%  Sissetulek kuni 1000 kr 22,2 %              26,3%  Sissetulek üle 3000 kr  46,8%               12,7%  Keskharidusega           30,4%               17,7%  Kõrgharidusega           40,8%               23,6%     Kirjutage selle kasti sisse!
Kirjutise nõutav pikkus on u 130-150 sõna.

Eesti elanike seas läbiviidud küsitluse järgi koostatud diagrammid ja tabel toovad teieni inimeste arvamuse protsentuaalselt.
2001. aastal terve kolmandik vastanutest oli arvamusel, et aasta oli Eestile edukas.
Koige rohkem oli neid, kes ei osanud oma suhtumist määratleda (38%).
19% oli aga neid, kes ei pidanud aastat edukaks.
Võrreldes sellega 2002. aastat hindavat 33% küsitletutest hästi ja ootavad paremat.
37% vastanutest ei oota mingeid muutusi.
18% inimestest ennustavad halvemat aastat.
Küsitluses osalesid erinevate hariduse ja sissetulekuga eestlased ja venelasid.
Tabelist on selgest näha, et erinevate gruppide arvamused ei lähe kokku.
Paremale loodavad kõrgharidusega ja jõukad inimesed.
Rahvuselt erinevate gruppi kuuluvate inimeste vahel eriti suurt erinevust ei olnud.
Mis minusse puutub, käesolev aasta ei too mulle isiklikult märgatavaid muutusi.
Kuid aga tuleb alati paremale loota.
ja oma hirmuri ületada.
KÕRGTASE 14 TL K2   Teine osa.
Kirjeldage oma välismaal elavale kolleegile Eesti maksusüsteemi eraisikuid puudutavat osa (tulu-, käibe- ja sotsiaalmaks), samuti elanike sotsiaaltagatisi (haiguskindlustus, õigus tasuta haridusele, õigus pensionile ja eri liiki toetustele).
Tooge näiteid palgatingimustest Eestis erinevatel elualadel ning analüüsige, millise sissetulekuga on võimalik Eesti eri paigus toime tulla üksi ja pere eest vastutades.
Kirjutage selle kasti sisse!
Kirjutise nõutav pikkus on u 200-250 sõna.

Viimaste aastate jooksul on meie elu paremaks läinud.
Palgatase on pidevalt tõusnud, suureneb elatustase, arenevad kaubandus, pangandus ja teenindus.
Aastast aastasse tõuseb töötajate sissetulek.
Kuid aga sotsialistliku majandussüsteemilt kapitalisliku majandussüsteemile muutmisega kaasneb ka suur majanduslik ebavõrdsus.
Suureneb nii töötuste arv kui majanduslikult ebakindlustatud inimeste osakaal, kellel on raske oma palga eest ära elada.
Lastega perekonnad on eriti halvas olukorras.

Lastetoetus ei aita neid eriti.
Suurem osa lastega perekonnasid tulevad suure vaevaga ots otsaga kokku.
Samas, kui mitte halvemas olukorras, on meie pensionärid, kes ei saa muud, kui pensionit.
Meie sotsiaal kaitse programmid ei vasta üldse mei elu tingimustele.
Kõik töötajad omavad haiguskindlustust.
See aga ei kata kõiki terviseparandamise ja ravimisega seotud kulusid.
Iga töötav isik maksab tulumaksu 26% palgasummast ulatuses.
Iga tööandja peab maksma haigekassasse sotsiaalmaksu oma töötajate eest.
Ettevõtjad maksavad käibemaksu 18% ulatuses toodangute või teenuste hindadest.
Eesti on arengumaa.

Äriettevõtete arv suureneb aastast aastasse.
Kasvab ka jõukate inimeste osakaal.
Võib loota, et aegamööda majanduse tõusuga väheneb ka majanduslik ebavõrdsus.
Praeguses olukorras on majanduslikult kaitstud vaid kõige edukamad ärimehed.
Meil kõigil on õigus tasuta haridusele, pensionile ja töökohta kaotamise puhul ka teatud toetusele.
Uue töö- ja puhkeaja seaduse järgi selle viimase maksmise suurus tõuseb märgatavalt.
Selleks on ette nähtud, et iga töötaja peab lisaks maksma 1% palgasummast iga kuu alates tänavu jaanuarist.

Suurteks probleemiteks jääb ikkagi halb olukord meditsiinis, hariduses ja teistes valdkondades, mille töötajad elavad keskmist elutasemest all.
      Sõnu: 584