KIRJUTAMINE  Esimene osa.
Eesti elanikelt küsiti detsembris 2001, kuidas nad hindavad lõppevat aastat ning milline tuleb nende arvates aasta 2002.
Kirjutage kujuteldavale haritud auditooriumile allpool esitatud küsitlusandmetele tuginev tekst, milles kirjeldate inimeste üldist meelsust ja tulevikuootusi ning seda, kuidas hindavad 2001. aastat erinevad elanikkonna grupid.
Lisage, milline tuleb aasta 2002 Teie arvates ja põhjendage oma arvamust lühidalt.
1.    1. Kas 2001. aasta oli Eestile edukas?

Ei nii ega naa - 38%, Jah - 33%, Ei tea - 10%, Ei - 19%.

2.    2. Milline tuleb Eestile 2002. aasta?
Samasugune - 37%, Ei tea - 12%, Parem - 33%, Halvem - 18%.

3.    3. Mida arvasid 2001. aastast erinevad elanike grupid?
Aasta oli                    Edukas              Ebaedukas  Eestlased                   35,3%               18,3%  Venelased                  28,9%               19,8%  Sissetulek kuni 1000 kr 22,2 %              26,3%  Sissetulek üle 3000 kr  46,8%               12,7%  Keskharidusega           30,4%               17,7%  Kõrgharidusega           40,8%               23,6%     Kirjutage selle kasti sisse!
Kirjutise nõutav pikkus on u 130-150 sõna.

Detsembris 2001. aastal toodi Eestis elanike küsitlust.
oli Elanike grupid oli erinevad: eestlased ja venelased, inimesed keskharidusega ja kõrgharidusega, inimesed, kellel sissetulek kuni 1000 kr ning kellel sissetulek üle 3000 kr.
Esimene küsimus oli: kas 2001. aasta oli Eestile edukas?
Positiivne vastus jah andi 33% elanike, ei nii ega naa vastati 38%, ei - vastati 19%, ei tea - 10%.
Diagrammis on näha, et suurem neid inimest, kes arvavad, et 2001. aasta oli Eestile edukas.
Teiseks küsimusid oli elanike arvamus 2002. aastast.
Vastused sellele küsimusele esitatud diagrammi kujul.
Diagrammist on näha, et rohkem elanike arvavad, et 2002. aasta tuleb Eestile parem, nii vastati 33%, või samasugune, nii vastati 37%.
Ainult 18% elanike mõtlevad, et 2002. aasta tuleb Eestile halvem, 12% vastati ei tea.
Kui vadata erinevaid elanike grupid, võib näha, et rohkem eestlast, neid 35, 3% arvasid, et 2001. aasta oli edukas.
Samasugune arvamus inimestel, kelle sissetulek oli 3000 kr.
- 46,8%.
ja inimestel kõrgharidusega - 40,8%.
Ma mõtlen, et inimeste arvamus sõltub haridusest, sissetuleku suurust, rahvast.
KÕRGTASE 14 TL K2   Teine osa.
Kirjeldage oma välismaal elavale kolleegile Eesti maksusüsteemi eraisikuid puudutavat osa (tulu-, käibe- ja sotsiaalmaks), samuti elanike sotsiaaltagatisi (haiguskindlustus, õigus tasuta haridusele, õigus pensionile ja eri liiki toetustele).
Tooge näiteid palgatingimustest Eestis erinevatel elualadel ning analüüsige, millise sissetulekuga on võimalik Eesti eri paigus toime tulla üksi ja pere eest vastutades.
Kirjutage selle kasti sisse!
Kirjutise nõutav pikkus on u 200-250 sõna.

Tere, kallis Milvi!
Viimastel aastatel meie elu siin Eestis on muutunud.
Muutused eriti puutuvad maksusüsteemi.
Käesoleval ajal on finanseerimisel palju uudist.
Varem mul oli fikseeritud kuu palk.
Praegu minu palk sõltub sellest, kuidas ma töötan igas kuus, palk võib olla erinev.
Arsti töö finanseerimisel on mitu osa, see on baasraha, pearaha, lisatasu, kus baasraha on pidev summa, pearaha sõltub sellest, mitu patsiente ma teenindan kuus.
Lisatasu muutub ka.
Lisatasu sõltub infotehnoloogiast, laboratoorsest uuringutest.
Kui ma tahan saata suurem palk, ma pean hästi ja intensiivsem töötama.
Muidugi, ma maksan tulu- ja sotsiaalmaks, see on 33%.
See on õige, kus ma maksame haridusele, pensioniametile ja eri liiki toetusele.
Kui arvata neid makseid välja, siis iga kuu ma saan 4500-5000 kr.
Sellest rahast on vaja veel maksta korteri -, elektri-, telefoni eest.
Ma mõtlen, et väga kallis meil praegu Eestis korteri- ja elektrimaks.
Muidugi, on vaja veel osta toidu aineid, tahaks kinno või teatrisse minna, või kontserdile.
Keskmine palga suurus meil Eestis on 1800 kr.

Muidugi, see on liiga vähe.
Näiteks, kui inimene elab üksi ja ta on pensionär, siis tal väga raske elada.
Keskmine pensioni suurus meil praegu 1600 - 1700 kr.

Kui ta maksab korteri -, elektri - eest, siis tal jääb liiga vähe raha toidumiseks.

Pensionäril ja invaliidil on õigus toetusele.
See toetus ei ole suur, aga ta annab võimalust, suurem raha kuluda oma isikliku elule.
On meil toetused laste jaoks, eriti sellel juhul, kui ema on üksi.
Õigus toetusele annab inimestel võimalust rohkem raha kasutada haridusele.
Ma arvan, kui inimene töötab Eestis, siis tal kergem elada, et mõnikord ta võib töötada kahes töökohas ja kergem elada perele, kui mitu pereliikmed töötavad.
Sõnu: 664