KIRJUTAMINE Esimene osa. Eesti elanikelt küsiti detsembris 2001, kuidas nad hindavad lõppevat aastat ning milline tuleb nende arvates aasta 2002. Kirjutage kujuteldavale haritud auditooriumile allpool esitatud küsitlusandmetele tuginev tekst, milles kirjeldate inimeste üldist meelsust ja tulevikuootusi ning seda, kuidas hindavad 2001. aastat erinevad elanikkonna grupid. Lisage, milline tuleb aasta 2002 Teie arvates ja põhjendage oma arvamust lühidalt. Kas 2001. aasta oli Eestile edukas? Ei nii ega naa - 38%, Jah - 33%, Ei tea - 10%, Ei - 19%. Milline tuleb Eestile 2002. aasta? Samasugune - 37%, Ei tea -12%, Parem - 33%, Halvem - 18%. Mida arvasid 2001. aastast erinevad elanike grupid? Aasta oli                    Edukas              Ebaedukas Eestlased                   35,3%               18,3% Venelased                  28,9%               19,8% Sissetulek kuni 1000 kr 22,2 %              26,3% Sissetulek üle 3000 kr 46,8%               12,7% Keskharidusega          30,4%               17,7% Kõrgharidusega          40,8%               23,6% Kirjutage selle kasti sisse! Kirjutise nõutav pikkus on u 130-150 sõna. Eeltoodud küsitlus näitab meile, et enamus vastajatest arvab eelmise aasta kohta, samuti ka käesoleva aasta suhtes, et oli ja jääb samasuguseks, nagu olid eelmised aastad. Aga suur protsent inimestest loodab, et tulev aasta saab ikka paremaks, arvatavasti samad inimesed vastasid eelmise aasta kohta, et see oli Eestile edukas (33%). Negatiivselt kommenteerivad olukorda umbes üheksatest protsenti inimestest. Suurt rolli selles küsitluses mängib vastajate faktor. Kolmas tabel näitab, et suur protsenti vahe vastuses, (kas oli eelmine aasta edukas või mitte), on inimestel kelle sissetulek on üle 3000 krooni - mis võiks tähendada nende palga tõstmisest eelmisel aastal. Enamus kõrgharidusega inimestest, samuti juba teavad oma töövõimalustest. Sellised inimesed on rahuldatud eelmise aastaga ja loodavad, et järgmine aasta tuleb samuti edukas kui nendele ja kogu Eestile. Mis puutub konkreetselt mind, aasta 2002 tuleb ikka parem, ainult selleks on vaja palju töötada. Näiteks, et jääda politseisse tööle sellel aastal, esmaselt pean sooritama eestikeelset eksamit. Kui Eestist rääkida, ma arvan aasta 2002 läheb samuti parem, arvates sellest, et juba täna Eestimaa sai kuulsamaks tänu "Eurovisioonil" võidul ja oma sportlaste abil! KÕRGTASE 14 TL K2 Teine osa. Kirjeldage oma välismaal elavale kolleegile Eesti maksusüsteemi eraisikuid puudutavat osa (tulu-, käibe- ja sotsiaalmaks), samuti elanike sotsiaaltagatisi (haiguskindlustus, õigus tasuta haridusele, õigus pensionile ja eri liiki toetustele). Tooge näiteid palgatingimustest Eestis erinevatel elualadel ning analüüsige, millise sissetulekuga on võimalik Eesti eri paigus toime tulla üksi ja pere eest vastutades. Kirjutage selle kasti sisse! Kirjutise nõutav pikkus on u 200-250 sõna. Kallis kolleeg, sa tead, et nagu mujal maailmas, on ka Eestis oma maksusüsteem, mille hulgas on tulu-, käibe - ja sotsiaalmaksud. Ainult on erinevad protsentid. Tänu sellele, et ma politseis töötan lähevad need maksud automaatselt maksuameti ja haigekassa arvele, ja mina otseselt sellega kokku ei puutu. Aga usu mind need maksud on väga suured. Arvuta ise, minu tööpalgast, (umbes kuus tuhat krooni), umbes tuhat krooni läheb maksudeks. Jah, ma saan aru et arsti abi on tänasel päeval kallis asi, ja haigekassa vajadusel aitab arsti teenuseid kinni maksta päris odavam. Samuti haigus lehel olles saada sa "haigekassast" raha tagasi. Aga need muud maksud on ikka suured. Näiteks käibemaks summast on kaheksateist protsenti. Tahaks loota, et selles küsimuses midagi muutub, sest sa mäletad kui kunagi juba politseis olles meie palgast maksu ei ole võetud, ja sellega palk tundus suurem. Aga riik on väike ja kuskilt seda raha on vaja leida... Palga kohta ütlen sulle niipalju, et oma palgaga ma olen enam vähem rahulik, arvates sellega, et laps on ainult kolme aastane. Kui tuleb kooliaeg siis loomulikult ned kulud lähevad suuremaks, aga momendil saame hakkama. Loomulikult seda raha ei piisa, et osta mingi korralik auto, või era maja. Tead, kui ütleme ma elak üksi, siis oleks küll mul võimalust rohkem, kas või läheks veel mingit kõrgharidust saama, aga see maksab umbes viisteist tuhat krooni aastas, ja olles perega, sellist raha ma ei saa selleks kasutada. Sa kuulsid, et meil palk tõuseb. Jah, see tõuseb umbes kord aastas, aga koos sellega tõusevad ka elektriarved, üürimaksed, soojus tasu, isegi telefoni abonent kuutasu läks suuremaks. Paralleelselt tõuseb hind toiduainetel ja ühistranspordis sõidu eest. Ma ei ole õnneks poliitik, ja ei oska kommenteerida neid hinna tõusu, võib olla teisiti ei saa, aga mul tekkib mulje, et riik tõsiselt ei mõtle nende peale, kes saavad pensiooni tuhat kakssada krooni, või õpetaja, arsti ja sama noorempolitseiniku töötasu kohta. Aga loodame, et läheb paremaks! Ma olen ikka optimist.   Sõnu: 718