<!
--  /* Font Definitions */  @font-face 	{font-family:Calibri; 	panose-1:2 15 5 2 2 2 4 3 2 4; 	mso-font-charset:186; 	mso-generic-font-family:swiss; 	mso-font-pitch:variable; 	mso-font-signature:-520092929 1073786111 9 0 415 0;} @font-face 	{font-family:Verdana; 	panose-1:2 11 6 4 3 5 4 4 2 4; 	mso-font-charset:186; 	mso-generic-font-family:swiss; 	mso-font-pitch:variable; 	mso-font-signature:536871559 0 0 0 415 0;}  /* Style Definitions */  p. MsoNormal, li.
MsoNormal, div.
MsoNormal 	{mso-style-unhide:no; 	mso-style-qformat:yes; 	mso-style-parent:""; 	margin-top:0cm; 	margin-right:0cm; 	margin-bottom:10.
0pt; 	margin-left:0cm; 	line-height:115%; 	mso-pagination:widow-orphan; 	font-size:11.
0pt; 	font-family:"Calibri","sans-serif"; 	mso-ascii-font-family:Calibri; 	mso-ascii-theme-font:minor-latin; 	mso-fareast-font-family:Calibri; 	mso-fareast-theme-font:minor-latin; 	mso-hansi-font-family:Calibri; 	mso-hansi-theme-font:minor-latin; 	mso-bidi-font-family:"Times New Roman"; 	mso-bidi-theme-font:minor-bidi; 	mso-fareast-language:EN-US;} .
MsoChpDefault 	{mso-style-type:export-only; 	mso-default-props:yes; 	font-family:"Calibri","sans-serif"; 	mso-ascii-font-family:Calibri; 	mso-ascii-theme-font:minor-latin; 	mso-fareast-font-family:Calibri; 	mso-fareast-theme-font:minor-latin; 	mso-hansi-font-family:Calibri; 	mso-hansi-theme-font:minor-latin; 	mso-bidi-font-family:"Times New Roman"; 	mso-bidi-theme-font:minor-bidi; 	mso-fareast-language:EN-US;} .
MsoPapDefault 	{mso-style-type:export-only; 	margin-bottom:10.
0pt; 	line-height:115%;} @page WordSection1 	{size:612.
0pt 792.
0pt; 	margin:70.
85pt 70.
85pt 70.
85pt 70.
85pt; 	mso-header-margin:35.
4pt; 	mso-footer-margin:35.
4pt; 	mso-paper-source:0;} div.
WordSection1 	{page:WordSection1;} -->   I OSA.
KIRJUTAMINE  Esimene ülesanne.
Eesti Päevaleht viis läbi küsitluse, millega püüti välja selgitada inimeste tööpäeva pikkust.
Kirjutage alloleva joonise põhjal kujuteldavale haritud lugejaskonnale mõeldes üldistavalt, kui suur osa inimesi peab tööajast kinni ning kui suur osa mitte.
Pidage aru sellegi üle, mis sunnib inimesi pikki tööpäevi tegema, millised võivad olla ületöötamise tagajärjed ja kuidas saaks seda olukorda lahendada.
Joonis üks.
Kas teie tööpäevad kipuvad ettenähtust pikemaks kujunema?
Tööpäevad venivad pikaks  24% Iga nädal tuleb mõni pikem tööpäev  33% Pea iga päev töötan ettenähtust rohkem  21% Lõpetan pea alati, kui kell kukub  22% Mõned korrad kuus läheb kauem  Allikas: Eesti Päevaleht     Kirjutise nõutav pikkus on u 150 sõna.

Küsitluse viis Eesti Päevaleht läbi.
Eesti Päevalehe töötajad selgitasid välja inimeste tööpäeva pikkust.
Selle teema on väga aktuaalne käesoleval ajal, sest seaduse järgi on igal meilt tööaeg.
Nüüd lähme küsitluse juurde.
Esimesel kohal on 33% vastajaid, kes töötavad ettenähtust rohkem iga päev.
Millest see võib olla tingitud?
Kõigepealt tuleb tähelepanu pöörata sellele küsimustele, et töötajal on koormus.
Aga kui näiteks inimesed haigevad talvehooajal (on risk, sest infektsioon levib talvel kiresti), siis teistel koormus tõuseb.
Või ülekoormus võib tekkida juhul kui inimene ei oska oma aega reguleerida.
Järgmine positsioon on 22% töötajaid.
Nende tööpäevad lähevad kauem mõned korrad kuus.
Pole imekspandav, et see juhtub.
Võivad olla situatsioonid, mis ei ole meie kavas.
Teisel kohal on 24%.
Nende hulgas on inimesed, kellel tööpäev tuleb pikemalt iga nädal.
See on kindlasti nii, sest näiteks õpetajatel on palju tööd ja nädala lõpus ta parandab vihikuid või valmistub järgmine nädala tundideks.
Ja viimane positsioon on 21%, kõige väiksem protsent.
Need on inimesed, kes lõpetavad pea alati, kui kell kukub.

Nendel on vedanud, et on nissugune võimalus.
Kokkuvõtaks tahaksin öelda, et mina ise suhtun sellesse grupisse, kus töötavad rohkem iga päev.
Kuna töötan koolis, arvan, et õpetajatel on ülekoormus ja seda probleemi tuleb lahendada.
Teine ülesanne   Lugege kahte allpool olevat ülesannet.
Valige välja üks, millest tahate kirjutada.
Tehke märge √ valitud ülesande ees olevasse ruutu.

Eesti ühiskonnas leidub noori, kelle väärtushinnangud on paigast ära.
Sellistel noortel puudub tihti kodune töökasvatus, nad ei oska väärtustada vaimseid huve ja teisi inimesi.
Kirjutage kujuteldavale haritud lugejaskonnale mõeldes ettekanne selle nähtuse tagamaadest ja võimalikest põhjustest.
Arutlege, kus on tehtud viga ja kuidas olukorda parandada.
Mida peaks pakkuma kodu, kool, noorteasutused?

Autode arv Eestis üha kasvab.
Eesti tahab muu Euroopaga sammu pidada, ometi pole märgata meie liikluskultuuri paranemist, liiklushuligaane kohtab igal teelõigul.
Kirjutage haritud lugejale mõeldes Eesti liikluse põhiprobleemidest ja oma tähelepanekutest.
Mida tuleks ette võtta, et vähendada purjus peaga autoroolis istujate arvu, kihutajate numbrit jne?
Kas inimesed peaksid kaasliiklejate rikkumistest politseid enam teavitama, kas trahve peaks suurendama jne?

Kirjutise nõutav pikkus on umbes 200-250 sõna.

Austatud auditoorium!
Minu tänase rääkimise teema on noored inimesed, probleemid, mis nendega seostud.
Kuna minu vestlemise aeg on piiratud, ei saa rääkida sellest põhjalikult, ainult ülevaatlikult.
Eesti ühiskonnas on kasvav valdkond noorte seas.
Arvan, et see teema on väga aktuaalne.
Iga päev me kuuleme raadiost või telerist saateid, loeme ajalehtedest, et tänapäeva ühiskonnas leidub noori, kelle väärtushinnangud on paigast ära.
Mina ise töötan koolis õpetajana ja näen iga päev, kuidas noored õpilased solvavad teine teist.
Pole paha mõelda sellele, kus on tehtud viga.

Pöörake tähelepanu kõigepealt sellele küsimusele, et esimene roll noorte kasvatuses on kodus, perekonnas.
Aga praegu vanemad töötavad palju ja ei hoolitse oma laste eest, nendel ei ole aega ja jõudu.
Noored inimesed kirjutavad ise ja räägivad mulle, et nendel ei ole võimalusi täiendada end.
Ühiskond ei tee mitte midagi.
Kindlasti tohib seda arutleda kahest küljest.
Ühelt poolt peaks kindlasti ja tingimata pakkuma midagi perekond, et olukorda parandada.
See on kõigepealt vanemate kohustus oma lastega igal juhul olla.
Aga teiselt poolt on ühiskonnas kool ja noorteasutused.
Aga sooviksin tuua isiklikku arvamuse.

Näiteks meie koolis ei ole sotsialpedagoogi.
Et avada seda töökohti, ei ole raha.
Kõik teeb klassijuhataja.
Vaid klassijuhatajal on muud tööd ja tihti tuleb kuulda võtta spetsialiste arvamusi.
Veel üks põhjus, miks noored inimesed ei oska väärtustada vaimsed huve ja teisi inimesi.
See on meedia.
Tänapäeval meedias on halvad eeskujud.
Aga meedia mängib sammal ajal tähtsat rolli nii noorte kui ka täiskasvanute jaoks.
Probleemi võib lahendada minu meelest.

Koolides võiks olla psüholoogia tunnid, kus spetsialist õpetaks suhtlema teisega ja väärtustama teisi.
Perekondades võiks olla head eeskujud.
Kuidas suhtlevad teine teisega vanemad, niimoodi suhtlevad teineteisega lapsed.
On tähtis, et praegu me võime sellest rääkida, et olukorda parandada.
Tänan tähelepanu eest.
Sõnu: 734