<!
--  /* Font Definitions */  @font-face 	{font-family:Calibri; 	panose-1:2 15 5 2 2 2 4 3 2 4; 	mso-font-charset:186; 	mso-generic-font-family:swiss; 	mso-font-pitch:variable; 	mso-font-signature:-520092929 1073786111 9 0 415 0;} @font-face 	{font-family:Verdana; 	panose-1:2 11 6 4 3 5 4 4 2 4; 	mso-font-charset:186; 	mso-generic-font-family:swiss; 	mso-font-pitch:variable; 	mso-font-signature:536871559 0 0 0 415 0;}  /* Style Definitions */  p. MsoNormal, li.
MsoNormal, div.
MsoNormal 	{mso-style-unhide:no; 	mso-style-qformat:yes; 	mso-style-parent:""; 	margin-top:0cm; 	margin-right:0cm; 	margin-bottom:10.
0pt; 	margin-left:0cm; 	line-height:115%; 	mso-pagination:widow-orphan; 	font-size:11.
0pt; 	font-family:"Calibri","sans-serif"; 	mso-ascii-font-family:Calibri; 	mso-ascii-theme-font:minor-latin; 	mso-fareast-font-family:Calibri; 	mso-fareast-theme-font:minor-latin; 	mso-hansi-font-family:Calibri; 	mso-hansi-theme-font:minor-latin; 	mso-bidi-font-family:"Times New Roman"; 	mso-bidi-theme-font:minor-bidi; 	mso-fareast-language:EN-US;} .
MsoChpDefault 	{mso-style-type:export-only; 	mso-default-props:yes; 	font-family:"Calibri","sans-serif"; 	mso-ascii-font-family:Calibri; 	mso-ascii-theme-font:minor-latin; 	mso-fareast-font-family:Calibri; 	mso-fareast-theme-font:minor-latin; 	mso-hansi-font-family:Calibri; 	mso-hansi-theme-font:minor-latin; 	mso-bidi-font-family:"Times New Roman"; 	mso-bidi-theme-font:minor-bidi; 	mso-fareast-language:EN-US;} .
MsoPapDefault 	{mso-style-type:export-only; 	margin-bottom:10.
0pt; 	line-height:115%;} @page WordSection1 	{size:612.
0pt 792.
0pt; 	margin:70.
85pt 70.
85pt 70.
85pt 70.
85pt; 	mso-header-margin:35.
4pt; 	mso-footer-margin:35.
4pt; 	mso-paper-source:0;} div.
WordSection1 	{page:WordSection1;} -->   I OSA.
KIRJUTAMINE  Esimene ülesanne.
Eesti Päevaleht viis läbi küsitluse, millega püüti välja selgitada inimeste tööpäeva pikkust.
Kirjutage alloleva joonise põhjal kujuteldavale haritud lugejaskonnale mõeldes üldistavalt, kui suur osa inimesi peab tööajast kinni ning kui suur osa mitte.
Pidage aru sellegi üle, mis sunnib inimesi pikki tööpäevi tegema, millised võivad olla ületöötamise tagajärjed ja kuidas saaks seda olukorda lahendada.
Joonis üks.
Kas teie tööpäevad kipuvad ettenähtust pikemaks kujunema?
Tööpäevad venivad pikaks  24% Iga nädal tuleb mõni pikem tööpäev  33% Pea iga päev töötan ettenähtust rohkem  21% Lõpetan pea alati, kui kell kukub  22% Mõned korrad kuus läheb kauem  Allikas: Eesti Päevaleht     Kirjutise nõutav pikkus on u 150 sõna.

Meie maailmas on nissugune olukord, et inimesed peavad töötama palju aega.
Eesti Päevalehe andmetel, lõviosa, kolmkümmend kolm protsenti inimesi töötavad ettenähtust rohkem kui on vaja.
Kakskümmend neli protsenti inimesi tööpäev pikem igal nädal tulevad mõni.
Kakskümmend kaks protsenti inimesi mõned korrad kuus lähevad kauem.
Statistika, Eesti Päevalehe alal, ütleb, et kakskümmend üks protsenti inimesi lõpetavad pea alati, kui kell kukkub.
Statistika näitab, et inimesed veedavad palju aega tööl ja nende tööpäev ettenähtust rohkem.
Minu tööpäevad kipuvad ettenähtust pikemaks.
Ma töötan sekretärina ja tihti minu tööpäev on pikem, kui on vaja.
Ma pean tegema kõik oma kohustusi ja pärast seda tulla koju.
Töö on tähtis osa inimeste elus.

Konkurentsioon, raha, karjäär... Kõik inimesed tahavad teha endale karjääri ja saada rohkem raha.
Sest nad peavad palju töötama.
Kui oleks hea töö, siis oleks usaldus, et lastel oleks süüa, aga kõik maksed oleks maksunud.
See on väga tähtis!
Kõige rohkem muretsetakse Eesti peres rahanappuse pärast.
Teine ülesanne   Lugege kahte allpool olevat ülesannet.
Valige välja üks, millest tahate kirjutada.
Tehke märge √ valitud ülesande ees olevasse ruutu.

Eesti ühiskonnas leidub noori, kelle väärtushinnangud on paigast ära.
Sellistel noortel puudub tihti kodune töökasvatus, nad ei oska väärtustada vaimseid huve ja teisi inimesi.
Kirjutage kujuteldavale haritud lugejaskonnale mõeldes ettekanne selle nähtuse tagamaadest ja võimalikest põhjustest.
Arutlege, kus on tehtud viga ja kuidas olukorda parandada.
Mida peaks pakkuma kodu, kool, noorteasutused?

Autode arv Eestis üha kasvab.
Eesti tahab muu Euroopaga sammu pidada, ometi pole märgata meie liikluskultuuri paranemist, liiklushuligaane kohtab igal teelõigul.
Kirjutage haritud lugejale mõeldes Eesti liikluse põhiprobleemidest ja oma tähelepanekutest.
Mida tuleks ette võtta, et vähendada purjus peaga autoroolis istujate arvu, kihutajate numbrit jne?
Kas inimesed peaksid kaasliiklejate rikkumistest politseid enam teavitama, kas trahve peaks suurendama jne?

Kirjutise nõutav pikkus on umbes 200-250 sõna.

Eestis ühiskonnas leidub noori, kelle väärtushinnangud on paigast ära.
Selline olukord mitte ainult Eestis, vaid Euroopas ka.
Me elame ühiskonnas, kus on palju probleem.
Inimesed liiga palju aega töötavad.
Pärast tööd inimene on väsinud ja tahab puhata.
Tal ei ole jõudu, ja ta ei tegele oma lapsega.
Sellel ajal laps istub arvuti taga ja mängib.
Pärast seda, laps vaatab teleri.
Vanemad ei kontrolli oma last, ja lapsed arendavad iseseisvalt arvutimangude ja teleri abil.
See on väga halvasti.
Kas arvutimäng võib anda lapsele vaimse väärsus?
Ei.
Koolis noored inimesed tahavad näita oma tegevus ja hakkavad suitsetama ja alkoholi tarvitama.
Koolis ei ole kontrolli, ja lastel on võimalus proovida suitse ja alkohol.
Meie maailmas paljudel inimestel on muutunud väärsusti.
Inimesed mõtlevad palju aega kohast, krediitidest, karjäärist ja moest.
Vanemad unustavad oma laste.
Esimene põhjus on vanemate suhtumine.
Et lahendada selline olukord, vanemad peavad rohkem tegelema oma lapsega.
Vanemad peavad arendama lapse silmaringi ja sekkuma lapse elus.
On palju erinevaid võimalusi veeta aega koos oma lapsega: jalutamine pargis, kinos või teatri käimine, spordimängud tänaval või matkamine.
See on väga lõbus!
Laps peab tundma vanemate armastus ja usaldus.
Laps peab arendama oma silmaringi.

Oleks hea, kui laps saab tegelda spordiga, sest sport tõstab toonust ja annab energiat.
Teine probleem selles, et noor inimene ei oska väärtustada vaimseid huve, on koolielu.
Õpetajad palju töötavad paberiga (dokumentatsiooniga) ja noortele inimestele suhtuvad ükskõiksus.
Koolis peab töötama hea psühholog, kellega lapsed võivad öelda oma probleemidest .
Lapsed peavad tundma, et koolielu on tähtis osa nende elus.
Ma olen veendunud, et lapsed oskavad väärtustada vaimseid huve ja teisi inimesi.
Kõik sõltub vanematest ja koolielust!
!
!

Sõnu: 671