<!
--  /* Font Definitions */  @font-face 	{font-family:Calibri; 	panose-1:2 15 5 2 2 2 4 3 2 4; 	mso-font-charset:186; 	mso-generic-font-family:swiss; 	mso-font-pitch:variable; 	mso-font-signature:-520092929 1073786111 9 0 415 0;} @font-face 	{font-family:Verdana; 	panose-1:2 11 6 4 3 5 4 4 2 4; 	mso-font-charset:186; 	mso-generic-font-family:swiss; 	mso-font-pitch:variable; 	mso-font-signature:536871559 0 0 0 415 0;}  /* Style Definitions */  p. MsoNormal, li.
MsoNormal, div.
MsoNormal 	{mso-style-unhide:no; 	mso-style-qformat:yes; 	mso-style-parent:""; 	margin-top:0cm; 	margin-right:0cm; 	margin-bottom:10.
0pt; 	margin-left:0cm; 	line-height:115%; 	mso-pagination:widow-orphan; 	font-size:11.
0pt; 	font-family:"Calibri","sans-serif"; 	mso-ascii-font-family:Calibri; 	mso-ascii-theme-font:minor-latin; 	mso-fareast-font-family:Calibri; 	mso-fareast-theme-font:minor-latin; 	mso-hansi-font-family:Calibri; 	mso-hansi-theme-font:minor-latin; 	mso-bidi-font-family:"Times New Roman"; 	mso-bidi-theme-font:minor-bidi; 	mso-fareast-language:EN-US;} .
MsoChpDefault 	{mso-style-type:export-only; 	mso-default-props:yes; 	font-family:"Calibri","sans-serif"; 	mso-ascii-font-family:Calibri; 	mso-ascii-theme-font:minor-latin; 	mso-fareast-font-family:Calibri; 	mso-fareast-theme-font:minor-latin; 	mso-hansi-font-family:Calibri; 	mso-hansi-theme-font:minor-latin; 	mso-bidi-font-family:"Times New Roman"; 	mso-bidi-theme-font:minor-bidi; 	mso-fareast-language:EN-US;} .
MsoPapDefault 	{mso-style-type:export-only; 	margin-bottom:10.
0pt; 	line-height:115%;} @page WordSection1 	{size:612.
0pt 792.
0pt; 	margin:70.
85pt 70.
85pt 70.
85pt 70.
85pt; 	mso-header-margin:35.
4pt; 	mso-footer-margin:35.
4pt; 	mso-paper-source:0;} div.
WordSection1 	{page:WordSection1;} -->   I OSA.
KIRJUTAMINE  Esimene ülesanne.
Eesti Päevaleht viis läbi küsitluse, millega püüti välja selgitada inimeste tööpäeva pikkust.
Kirjutage alloleva joonise põhjal kujuteldavale haritud lugejaskonnale mõeldes üldistavalt, kui suur osa inimesi peab tööajast kinni ning kui suur osa mitte.
Pidage aru sellegi üle, mis sunnib inimesi pikki tööpäevi tegema, millised võivad olla ületöötamise tagajärjed ja kuidas saaks seda olukorda lahendada.
Joonis üks.
Kas teie tööpäevad kipuvad ettenähtust pikemaks kujunema?
Tööpäevad venivad pikaks  24% Iga nädal tuleb mõni pikem tööpäev  33% Pea iga päev töötan ettenähtust rohkem  21% Lõpetan pea alati, kui kell kukub  22% Mõned korrad kuus läheb kauem  Allikas: Eesti Päevaleht     Kirjutise nõutav pikkus on u 150 sõna.

Ajalehe "Eesti Päevaleht" töötajad viisid läbi küsitluse, millega püüti välja selgitada inimeste tööpäeva pikkust.
Sellest joonisest selgub, et suur osa vastajaid töötab ettenähtust rohkem.
Ja see on kahtlemata loogiline, sest kiiresti muutuvas maailmas, et olla edukas ja vastata kõikidele nõudmistele tööturul on vaja töötada pingelises režiimis.

Samuti, küllaltki üsna palju aega kaasaegne töötav inimene ka täiendõpetusele, et uuendada ja parandada oma kutse oskusi teadmisi.
Kõige väiksem protsent osalejaid vastasid, et iga nädal tuleb mõni pikem tööpäev.
Ja see on praktikas väga tihti nii, sellepärast et töökäigus tekkivad momentid, kui ülemuse poolt töötavad saavad ülesandeid, mis on vaja täita kohe ja ootamatult.
Sellel juhul truu töötaja unustab oma muretest ja jälgib ülemuse nõudmistele.
Kahjuks selline pingeline elu tekitab tõsiseid tagajärjed nii tervises, kui ka isiklikus elus, sest inimestel lihtsalt ei jatku aega ja jõudu sellele.

Kokkuvõtteks, võib öelda, et kiiresti muutuvas maailmas inimestel ei tasu unustada oma heaolust.
Teine ülesanne   Lugege kahte allpool olevat ülesannet.
Valige välja üks, millest tahate kirjutada.
Tehke märge √ valitud ülesande ees olevasse ruutu.

Eesti ühiskonnas leidub noori, kelle väärtushinnangud on paigast ära.
Sellistel noortel puudub tihti kodune töökasvatus, nad ei oska väärtustada vaimseid huve ja teisi inimesi.
Kirjutage kujuteldavale haritud lugejaskonnale mõeldes ettekanne selle nähtuse tagamaadest ja võimalikest põhjustest.
Arutlege, kus on tehtud viga ja kuidas olukorda parandada.
Mida peaks pakkuma kodu, kool, noorteasutused?

Autode arv Eestis üha kasvab.
Eesti tahab muu Euroopaga sammu pidada, ometi pole märgata meie liikluskultuuri paranemist, liiklushuligaane kohtab igal teelõigul.
Kirjutage haritud lugejale mõeldes Eesti liikluse põhiprobleemidest ja oma tähelepanekutest.
Mida tuleks ette võtta, et vähendada purjus peaga autoroolis istujate arvu, kihutajate numbrit jne?
Kas inimesed peaksid kaasliiklejate rikkumistest politseid enam teavitama, kas trahve peaks suurendama jne?

Kirjutise nõutav pikkus on umbes 200-250 sõna.

Austatud kuulajad!
Ma tahaks praegu teiega arutleda teemat, mis tänapäeval teeb mure nii Eestis, kui ka kogu maailmas ja millest väga aktiivselt räägitakse meedias.
Kõigepealt, ma tahaks pöörduda teie tähelepanu sellele, et Eestis ühiskonnas üha rohkem ja rohkem leidub noori, kelle väärtushinnangud on paigast ära.
Ja veelgi rohkem sellistel noortel puudub tihti kodune töökasvatus, nad ei oska väärtustada vaimseid huve ja teisi inimesi.
Miks see on nii, on vaja mõtelda.
Ühelt poolt kaasaegsel maailmas noorukil ei piisa tähelepanu täiskasvanute poolt.
On teadut, et vanemad töötavad hommikust kuni õhtuni ja sageli näevad oma last ainult enne voodi minukit.
Aga kuidas nendel lastel päev möödus, mis õnnestus, mis on nende mured ja probleemid, kahjuks, vanematel ei ole üldse aega nendele küsimustele.
Aga need on hädavajalikud.
Ja koolis tihti õpetajad töötavad ülekoormusega ja annavad lastele ainult teadmisi, aga mitte psüühilist toetust raskes olukorras.

Kõik need tegurid mõjuvad halvasti noorukite mõistmisele.
Teiselt pool, ma tahaks pöörduda teie tähelepanu meedia mõjutusele.
Pärast kooli lapsed veedavad oma vaba aega surfides Internetis, kus on informatsioon mitte alati kasulik, vaadates filme ja saateid, kus on palju kiusamist ja vägivalda inimeste suhtes.

Ja see muutubki oma last halvemaks ja agressiivseks.
Kokkuvõtteks võib öelda, et täiskasvanud teevad suurt viga kasvatades oma last ilma tähelepanuta.
Ja et parandada olukorda emad ja isad peaks armastama oma last, kool peaks vastama mitte ainult laste teadmiste eest, aga ka nende psühhilise arengu eest.
Ja noorteasutused peaks avama rohkem huviringe, et äratama noorukitel huvi tervisliku eluviisi eest.
      Sõnu: 643