<!
--  /* Font Definitions */  @font-face 	{font-family:Calibri; 	panose-1:2 15 5 2 2 2 4 3 2 4; 	mso-font-charset:186; 	mso-generic-font-family:swiss; 	mso-font-pitch:variable; 	mso-font-signature:-520092929 1073786111 9 0 415 0;} @font-face 	{font-family:Verdana; 	panose-1:2 11 6 4 3 5 4 4 2 4; 	mso-font-charset:186; 	mso-generic-font-family:swiss; 	mso-font-pitch:variable; 	mso-font-signature:536871559 0 0 0 415 0;}  /* Style Definitions */  p. MsoNormal, li.
MsoNormal, div.
MsoNormal 	{mso-style-unhide:no; 	mso-style-qformat:yes; 	mso-style-parent:""; 	margin-top:0cm; 	margin-right:0cm; 	margin-bottom:10.
0pt; 	margin-left:0cm; 	line-height:115%; 	mso-pagination:widow-orphan; 	font-size:11.
0pt; 	font-family:"Calibri","sans-serif"; 	mso-ascii-font-family:Calibri; 	mso-ascii-theme-font:minor-latin; 	mso-fareast-font-family:Calibri; 	mso-fareast-theme-font:minor-latin; 	mso-hansi-font-family:Calibri; 	mso-hansi-theme-font:minor-latin; 	mso-bidi-font-family:"Times New Roman"; 	mso-bidi-theme-font:minor-bidi; 	mso-fareast-language:EN-US;} .
MsoChpDefault 	{mso-style-type:export-only; 	mso-default-props:yes; 	font-family:"Calibri","sans-serif"; 	mso-ascii-font-family:Calibri; 	mso-ascii-theme-font:minor-latin; 	mso-fareast-font-family:Calibri; 	mso-fareast-theme-font:minor-latin; 	mso-hansi-font-family:Calibri; 	mso-hansi-theme-font:minor-latin; 	mso-bidi-font-family:"Times New Roman"; 	mso-bidi-theme-font:minor-bidi; 	mso-fareast-language:EN-US;} .
MsoPapDefault 	{mso-style-type:export-only; 	margin-bottom:10.
0pt; 	line-height:115%;} @page WordSection1 	{size:612.
0pt 792.
0pt; 	margin:70.
85pt 70.
85pt 70.
85pt 70.
85pt; 	mso-header-margin:35.
4pt; 	mso-footer-margin:35.
4pt; 	mso-paper-source:0;} div.
WordSection1 	{page:WordSection1;} -->   I OSA.
KIRJUTAMINE  Esimene ülesanne.
Eesti Päevaleht viis läbi küsitluse, millega püüti välja selgitada inimeste tööpäeva pikkust.
Kirjutage alloleva joonise põhjal kujuteldavale haritud lugejaskonnale mõeldes üldistavalt, kui suur osa inimesi peab tööajast kinni ning kui suur osa mitte.
Pidage aru sellegi üle, mis sunnib inimesi pikki tööpäevi tegema, millised võivad olla ületöötamise tagajärjed ja kuidas saaks seda olukorda lahendada.
Joonis üks.
Kas teie tööpäevad kipuvad ettenähtust pikemaks kujunema?
Tööpäevad venivad pikaks  24% Iga nädal tuleb mõni pikem tööpäev  33% Pea iga päev töötan ettenähtust rohkem  21% Lõpetan pea alati, kui kell kukub  22% Mõned korrad kuus läheb kauem  Allikas: Eesti Päevaleht     Kirjutise nõutav pikkus on u 150 sõna.

Tänapäeval üha rohkem inimesi pühendavad ennast tööle.

Juhtub ka isegi see, et veedavad seal oma vaba aeg (mis oli lubatud).
Eesti Päevaleht on selles huvitatud ja selleks, et välja selgitada, kui pikk on inimeste tööpäev, viis läbi küsitluse teemal: "Kas teie tööpäevad kipuvad ettenähtust pikemaks kujunema?
" Suurem osa vastanutest ütles, et töötab igapäev ettenähtust rohkem.
Minu arvates 33% inimesi sunnib pikki tööpäevi tegema meie tänane elu.
Igal teisel inimesel on võetud pangast laen, mis on vaja tagastada, väiked lapsed, kes nõuavad palju... Ainult üks viiendik lõpetab kui kell kukub.

See väike osa saab endale rohkem lubata, kui need kes töötavad ettenähtust pikem.
Näiteks, spordisaali minna - see hästi maandab stressi pärast tööpäeva, aga need, kes pühenduvad oma elu tööle võivad depressioni sattuda.
22% protsenti vastas, et ainult mõned korrad kuus läheb kauem.
Mina arvan, et see on täiesti loomulik, sest kord kuus võib olla mingi pidu või koolitus ja tööpäevi saab vähem.
Üks neljandik - umbes 25% ütles, et igal nädalal tuleb mõni pikem tööpäev.
See võib rääkida sellest, et koormus on liiga suur ja käib üle jõu.
Lähtuvalt eelööeldust võib öelda, et inimesed rohkem osa oma elus veedavad mitte pere ringis, vaid tööl.

Teine ülesanne   Lugege kahte allpool olevat ülesannet.
Valige välja üks, millest tahate kirjutada.
Tehke märge √ valitud ülesande ees olevasse ruutu.

Eesti ühiskonnas leidub noori, kelle väärtushinnangud on paigast ära.
Sellistel noortel puudub tihti kodune töökasvatus, nad ei oska väärtustada vaimseid huve ja teisi inimesi.
Kirjutage kujuteldavale haritud lugejaskonnale mõeldes ettekanne selle nähtuse tagamaadest ja võimalikest põhjustest.
Arutlege, kus on tehtud viga ja kuidas olukorda parandada.
Mida peaks pakkuma kodu, kool, noorteasutused?

Autode arv Eestis üha kasvab.
Eesti tahab muu Euroopaga sammu pidada, ometi pole märgata meie liikluskultuuri paranemist, liiklushuligaane kohtab igal teelõigul.
Kirjutage haritud lugejale mõeldes Eesti liikluse põhiprobleemidest ja oma tähelepanekutest.
Mida tuleks ette võtta, et vähendada purjus peaga autoroolis istujate arvu, kihutajate numbrit jne?
Kas inimesed peaksid kaasliiklejate rikkumistest politseid enam teavitama, kas trahve peaks suurendama jne?

Kirjutise nõutav pikkus on umbes 200-250 sõna.

Tänapäeva Eestis me võime kohtuda palju noorte inimestega, kellel ei ole väärtushinnanguid.
See teema aktuaalsus ei pane kedagi imestada.
Kas tõesti on nii, et õnnelikust, armastusest me saame nüüd ainult raamatust lugeda?
Mina arvan, et Eestis ühiskonnas leidub noori, kelle väärtushinnangud on paigast ära.
Mina mõtlen, et selle sõna all väärtushinnangud silmas peetakse - perekond, armastus, õnn, sõbralikus... Palju noori inimesi ei tea täpselt, mida tähendavad need sõnad ja sõbraks (all, näet), näiteks peetavad teda, kellega istuvad ühel pingil - pinginaabrit.
Ja kui pingenaaberit vahetatakse teisel veerandil, siis sõber on see kellega istub jalle.
Juhtub ka nii.
Mõisteperekond kadub, selles kõige rohkem südi on kodune töökasvatus.
Vanemad veedavad suurem osa oma aega tööl, selleks, et kodus oleks midagi süüa.
Lapsed väga vähe näevad oma vanemaid.
Nad - lapsed omakorda veedavad aega oma "sõpradega".
Kõik väärtushinnangud võtavad oma algust just peres, aga kui tema laps ei tea mõiste pere, siis väärtushinnangutest pole mõtet rääkida.
Kui vaadata sellele teisiti, siis mitte kõik noored unustasid väärtushinnangutest.
Näiteks, minu sõbrannaga me sõprustame juba lasteaiast.
Ta on tõeline sõber.
Mina arvan, et sellele mõjus minu õnnelik ja sõbralik perekond, kus ma koos perega arutlesime elu väärtushinnangutest juba lapsepõlves, ka kooli meid oli suurepärane klassijuhataja, kes kogu aeg ütles, et te peate austama, armastama teine teist!

Nüüd mina saan aru, et need juttud olid kasulikud meile.
Tänapäeval saab teadmisi väärtushinnangutest mitte ainult  kodust, koolist, vaid ka noorteasutustest, kus pakutakse palju võimalusi.
Lähtuvalt eelöeldust ütlen, et Eestis on palju noori kes ei tea väärtushinnangu mõtet, aga on neid, kes tunnevad seda hästi.
Kui inimene kasvab sõbralikkus peres, klassikaaslaste kollektiivis, kus arutletakse väärtushinnangute teemat on rohkem võimalusi leida tõelist sõpra, armastust... Sõnu: 716