<!
--  /* Font Definitions */  @font-face 	{font-family:Calibri; 	panose-1:2 15 5 2 2 2 4 3 2 4; 	mso-font-charset:186; 	mso-generic-font-family:swiss; 	mso-font-pitch:variable; 	mso-font-signature:-520092929 1073786111 9 0 415 0;} @font-face 	{font-family:Verdana; 	panose-1:2 11 6 4 3 5 4 4 2 4; 	mso-font-charset:186; 	mso-generic-font-family:swiss; 	mso-font-pitch:variable; 	mso-font-signature:536871559 0 0 0 415 0;}  /* Style Definitions */  p. MsoNormal, li.
MsoNormal, div.
MsoNormal 	{mso-style-unhide:no; 	mso-style-qformat:yes; 	mso-style-parent:""; 	margin-top:0cm; 	margin-right:0cm; 	margin-bottom:10.
0pt; 	margin-left:0cm; 	line-height:115%; 	mso-pagination:widow-orphan; 	font-size:11.
0pt; 	font-family:"Calibri","sans-serif"; 	mso-ascii-font-family:Calibri; 	mso-ascii-theme-font:minor-latin; 	mso-fareast-font-family:Calibri; 	mso-fareast-theme-font:minor-latin; 	mso-hansi-font-family:Calibri; 	mso-hansi-theme-font:minor-latin; 	mso-bidi-font-family:"Times New Roman"; 	mso-bidi-theme-font:minor-bidi; 	mso-fareast-language:EN-US;} .
MsoChpDefault 	{mso-style-type:export-only; 	mso-default-props:yes; 	font-family:"Calibri","sans-serif"; 	mso-ascii-font-family:Calibri; 	mso-ascii-theme-font:minor-latin; 	mso-fareast-font-family:Calibri; 	mso-fareast-theme-font:minor-latin; 	mso-hansi-font-family:Calibri; 	mso-hansi-theme-font:minor-latin; 	mso-bidi-font-family:"Times New Roman"; 	mso-bidi-theme-font:minor-bidi; 	mso-fareast-language:EN-US;} .
MsoPapDefault 	{mso-style-type:export-only; 	margin-bottom:10.
0pt; 	line-height:115%;} @page WordSection1 	{size:612.
0pt 792.
0pt; 	margin:70.
85pt 70.
85pt 70.
85pt 70.
85pt; 	mso-header-margin:35.
4pt; 	mso-footer-margin:35.
4pt; 	mso-paper-source:0;} div.
WordSection1 	{page:WordSection1;} -->   I OSA.
KIRJUTAMINE  Esimene ülesanne.
Eesti Päevaleht viis läbi küsitluse, millega püüti välja selgitada inimeste tööpäeva pikkust.
Kirjutage alloleva joonise põhjal kujuteldavale haritud lugejaskonnale mõeldes üldistavalt, kui suur osa inimesi peab tööajast kinni ning kui suur osa mitte.
Pidage aru sellegi üle, mis sunnib inimesi pikki tööpäevi tegema, millised võivad olla ületöötamise tagajärjed ja kuidas saaks seda olukorda lahendada.
Joonis üks.
Kas teie tööpäevad kipuvad ettenähtust pikemaks kujunema?
Tööpäevad venivad pikaks  24% Iga nädal tuleb mõni pikem tööpäev  33% Pea iga päev töötan ettenähtust rohkem  21% Lõpetan pea alati, kui kell kukub  22% Mõned korrad kuus läheb kauem  Allikas: Eesti Päevaleht     Kirjutise nõutav pikkus on u 150 sõna.

Eesti Päevaleht viis läbi küsitluse, millega püüti välja selgitada inimeste tööpäeva pikkust.
Selgus, et on küsitavatest inimestest kõige rohkem niiguseid, kes on töötavad iga päev rohkem, kui ettenähtav, 33%.

Vähem neid, kes töötab iga nädal rohkem ettenähtust, 24%.
Veel vähem neid, kellel mõned korrad kuus läheb kauem - 22%.
Kõige vähem arv on neid, kes on peab tööajast kinni.
Mis sunnib inimesi pikki tööpäevi tegema?
Peamiselt, ma arvan, sunnivad neid ülemise käsikirjad ning plaane.
Teine ülesanne    Lugege kahte allpool olevat ülesannet.
Valige välja üks, millest tahate kirjutada.
Tehke märge √ valitud ülesande ees olevasse ruutu.

Eesti ühiskonnas leidub noori, kelle väärtushinnangud on paigast ära.
Sellistel noortel puudub tihti kodune töökasvatus, nad ei oska väärtustada vaimseid huve ja teisi inimesi.
Kirjutage kujuteldavale haritud lugejaskonnale mõeldes ettekanne selle nähtuse tagamaadest ja võimalikest põhjustest.
Arutlege, kus on tehtud viga ja kuidas olukorda parandada.
Mida peaks pakkuma kodu, kool, noorteasutused?

Autode arv Eestis üha kasvab.
Eesti tahab muu Euroopaga sammu pidada, ometi pole märgata meie liikluskultuuri paranemist, liiklushuligaane kohtab igal teelõigul.
Kirjutage haritud lugejale mõeldes Eesti liikluse põhiprobleemidest ja oma tähelepanekutest.
Mida tuleks ette võtta, et vähendada purjus peaga autoroolis istujate arvu, kihutajate numbrit jne?
Kas inimesed peaksid kaasliiklejate rikkumistest politseid enam teavitama, kas trahve peaks suurendama jne?

Kirjutise nõutav pikkus on umbes 200-250 sõna.

Eesti ühiskonnas leidub noori, kelle väärtushinnangud on paigast ära.
Sellistel noortel puudub tihti kodune töökasvatus, nad ei oska väärtustada vaimseid huve ja teisi inimest.
Miks on see juhtub, millegipärast tekkivad need noored, mida põhjustab seda käitumist, miks nad ei osavad ühiskonnas elada ning selle väärtushinnangud võtta endale?
Mulle tundub, et selle nähtusel on mitu külgeid.
Kui vaadata ühiskondliku vaatenurgast, need noored on pahad ja rikkujad.
Paljud neist nii ei osavad, kui ei tahavad ka elada ühiskonna eesreeglite järgi.
Mitte kõik ei sõltu nende kodusest kasvatusest.
Palju on eeskujusid, kui halvades peredes kasvavad korralikud inimesed ning vastupidi - võekatel, vastutundvatel, töökastel vanematel on pahad ja laiskavad lapsed.
Kus on tehtud viga ja kuidas olukorda parandada?
Mina arvan.
et pealine põhjus on selles, et nii kodune, kui ka koolikasvatus on tihti formaalne, noor inimene võtab endale mingi peale kaudseid väljalised käitumise reegleid, ta nagu kohaneb ühiskonnaga, sisuliselt on siiski potensiaalne rikkuja.
Kui palju me vaatame niisuguseid eeskujusid haritlaste ja riigiteegijate keskel.
Inimestel on raske ausana olla, tihti ta on teeskleb niisugusena.
Noored on peened psüholoogid, nad on kiiresti aru saavad seda, kedagi kohaneb sellega, kedagi aga ei taha ning protesteerib.
Rikkujad on peaaegu kõik alateadvuslikud mässujad valedate väärtushinnangute vastu.
Sellepärast vanemate ja koolide poolt väga tähtis on näidata noortele isiklikku aususe ning korralikkuse eeskuju.
Asjatu on määrida kaela väärtushinnanguid, kui inimene ei vastu neid kogu oma hingega, meelega ja mõistusega.
See on vaid aja raiskamine.
Sest minu meelest on see probleem kahepoolne.
See on globaalne probleem inimese ja ühiskonna vahele  suhteid.
Seepärast on ka lahendada seda lihtse vahenditega on raske.
Seega on iga noore inimese juurde vaja individuaalne lähenemine.
Koik me peame mõtiskleda, kas anname noorikutele eeskuju oma käitumise ja elu vahenditega, kas ei ole viga meil ning ühiskonnal - mitte ainult niisugustel noortel.
Sõnu: 617