<! -- /* Font Definitions */ @font-face {font-family:Calibri; panose-1:2 15 5 2 2 2 4 3 2 4; mso-font-charset:186; mso-generic-font-family:swiss; mso-font-pitch:variable; mso-font-signature:-520092929 1073786111 9 0 415 0;} @font-face {font-family:Verdana; panose-1:2 11 6 4 3 5 4 4 2 4; mso-font-charset:186; mso-generic-font-family:swiss; mso-font-pitch:variable; mso-font-signature:536871559 0 0 0 415 0;} /* Style Definitions */ p. MsoNormal, li. MsoNormal, div. MsoNormal {mso-style-unhide:no; mso-style-qformat:yes; mso-style-parent:""; margin-top:0cm; margin-right:0cm; margin-bottom:10. 0pt; margin-left:0cm; line-height:115%; mso-pagination:widow-orphan; font-size:11. 0pt; font-family:"Calibri","sans-serif"; mso-ascii-font-family:Calibri; mso-ascii-theme-font:minor-latin; mso-fareast-font-family:Calibri; mso-fareast-theme-font:minor-latin; mso-hansi-font-family:Calibri; mso-hansi-theme-font:minor-latin; mso-bidi-font-family:"Times New Roman"; mso-bidi-theme-font:minor-bidi; mso-fareast-language:EN-US;} . MsoChpDefault {mso-style-type:export-only; mso-default-props:yes; font-family:"Calibri","sans-serif"; mso-ascii-font-family:Calibri; mso-ascii-theme-font:minor-latin; mso-fareast-font-family:Calibri; mso-fareast-theme-font:minor-latin; mso-hansi-font-family:Calibri; mso-hansi-theme-font:minor-latin; mso-bidi-font-family:"Times New Roman"; mso-bidi-theme-font:minor-bidi; mso-fareast-language:EN-US;} . MsoPapDefault {mso-style-type:export-only; margin-bottom:10. 0pt; line-height:115%;} @page WordSection1 {size:612. 0pt 792. 0pt; margin:70. 85pt 70. 85pt 70. 85pt 70. 85pt; mso-header-margin:35. 4pt; mso-footer-margin:35. 4pt; mso-paper-source:0;} div. WordSection1 {page:WordSection1;} --> I OSA. KIRJUTAMINE Esimene ülesanne. Eesti Päevaleht viis läbi küsitluse, millega püüti välja selgitada inimeste tööpäeva pikkust. Kirjutage alloleva joonise põhjal kujuteldavale haritud lugejaskonnale mõeldes üldistavalt, kui suur osa inimesi peab tööajast kinni ning kui suur osa mitte. Pidage aru sellegi üle, mis sunnib inimesi pikki tööpäevi tegema, millised võivad olla ületöötamise tagajärjed ja kuidas saaks seda olukorda lahendada. Joonis üks. Kas teie tööpäevad kipuvad ettenähtust pikemaks kujunema? Tööpäevad venivad pikaks 24% Iga nädal tuleb mõni pikem tööpäev 33% Pea iga päev töötan ettenähtust rohkem 21% Lõpetan pea alati, kui kell kukub 22% Mõned korrad kuus läheb kauem Allikas: Eesti Päevaleht Kirjutise nõutav pikkus on u 150 sõna. Kui käsitleda selle uuringu skeemi, siis võib näha, et kõige rohkem inimesed töötavad iga päev rohkem ettenähtust. 33% küsitluse osalejatest vastasid niimoodi. 24 protsenti vastavatest kinnitab, et iga nädal tuleb mõni pikem tööpäev. Järgmises osas 22 protsendi inimestest märgistab ,et mõned korrad kuus läheb kauem. Ainult aga 21 protsenti uuringu osalejatest lõpetab alati, kui kell kukub. Kokkuvõtteks jääb selge, et praegu töötajad teevad pikki tööpäevi. Mis sunnib neid pikaldada oma tööaega. Isiklikult mina mõtlen et tänapäeval on suured koormused. Meie elu on kahtlemata muutunud. Toimusid nii poliitika muutused, kui ka sotsiaalmuutused. Nüüd üks inimene teeb oma tööd, mis 15 aastat tagasi tegid sedasama kolm või neli inimest. Meie elame teises tempis. Alati meiel on kiire. Kuid ei tohi unustada, et ülikoormused halvasti mõjuvad meie tervisele. Reeglina, kes ületöötab, pärast seisab pika järjekorras arsti juurde. Kui inimene otsustaks ületöötada, ta peab osata korralikult puhata. Kahjuks me ei oska armastada ennast. Teine ülesanne Lugege kahte allpool olevat ülesannet. Valige välja üks, millest tahate kirjutada. Tehke märge √ valitud ülesande ees olevasse ruutu. Eesti ühiskonnas leidub noori, kelle väärtushinnangud on paigast ära. Sellistel noortel puudub tihti kodune töökasvatus, nad ei oska väärtustada vaimseid huve ja teisi inimesi. Kirjutage kujuteldavale haritud lugejaskonnale mõeldes ettekanne selle nähtuse tagamaadest ja võimalikest põhjustest. Arutlege, kus on tehtud viga ja kuidas olukorda parandada. Mida peaks pakkuma kodu, kool, noorteasutused? Autode arv Eestis üha kasvab. Eesti tahab muu Euroopaga sammu pidada, ometi pole märgata meie liikluskultuuri paranemist, liiklushuligaane kohtab igal teelõigul. Kirjutage haritud lugejale mõeldes Eesti liikluse põhiprobleemidest ja oma tähelepanekutest. Mida tuleks ette võtta, et vähendada purjus peaga autoroolis istujate arvu, kihutajate numbrit jne? Kas inimesed peaksid kaasliiklejate rikkumistest politseid enam teavitama, kas trahve peaks suurendama jne? Kirjutise nõutav pikkus on umbes 200-250 sõna. Millal ma olin õpilasena, see oli umbes kakskümmend aastat tagasi, mina ja minu klassikaaslased austasid täiskasvanuid. Võib olla mõnikord me kardsime neid, kuid mitte kunagi me ei lubanud endale lasta häid sõnu täiskasvanute poole. Kui me vaatame meie praegust noori, me küsime, mis juhtus meie noorte inimestega. Ei tohi öelda, et kõik noormehed ja neiud käituvad halvasti. Kõikjal me leiame tublisid, kellel on oma elueesmärgid, kellega on huvitav vestelda elust. Kahtlemata nad eristuvad meie põlvkonnast, kuid see ei tähendab, et situatsioon on negatiivne. Tore, kui noorel inimesel on oma seisukoht ja ta kaitseb seda. Ning on olemas noor, kelle väärtushinnangud on paigast ära. Nad ei taha  ja ei oska väärtustada vaimseid huvi. Reeglina need on ebaviisakad, ei oska enda käituda. Oma ebailusa, isegi musta nägemusega nad torkavad silmi. Mis toimub selle noorte inimestega? Kas võib midagi teha, et muuda situatsiooni? Esiteks on vaja selgitada välja, miks noor inimesed käituvad niimoodi, mis nad mõtlevad oma elust, oma ümbruskonnast, kuidas nad tunnevad ennast, mis nad tahaksivad parandada kodus, koolis. Ei tohi tõmbata neid välja või teha silmi kinni. Mina olen sügavalt veendunud, et sellistel noortel ei piisa armastust. Kui inimene tunneb, et teda ei armasta, siis ta tunneb enda üksildaseks, ta ei või armastada teist. See on suur draama. Olukorda parandamiseks on tähtis luua soodsaid tingimused kodus. Sooja sisekliima võib muuta olukord parema poole. Õhtuvestlus oma lastega, pere üritused pühapäevadel, probleemide selgitamine ja neid lahendus peavad olema iga peres. See on tähtis meie laste arenemisele. Sõnu: 651