<!
--  /* Font Definitions */  @font-face 	{font-family:Calibri; 	panose-1:2 15 5 2 2 2 4 3 2 4; 	mso-font-charset:186; 	mso-generic-font-family:swiss; 	mso-font-pitch:variable; 	mso-font-signature:-520092929 1073786111 9 0 415 0;} @font-face 	{font-family:Verdana; 	panose-1:2 11 6 4 3 5 4 4 2 4; 	mso-font-charset:186; 	mso-generic-font-family:swiss; 	mso-font-pitch:variable; 	mso-font-signature:536871559 0 0 0 415 0;}  /* Style Definitions */  p. MsoNormal, li.
MsoNormal, div.
MsoNormal 	{mso-style-unhide:no; 	mso-style-qformat:yes; 	mso-style-parent:""; 	margin-top:0cm; 	margin-right:0cm; 	margin-bottom:10.
0pt; 	margin-left:0cm; 	line-height:115%; 	mso-pagination:widow-orphan; 	font-size:11.
0pt; 	font-family:"Calibri","sans-serif"; 	mso-ascii-font-family:Calibri; 	mso-ascii-theme-font:minor-latin; 	mso-fareast-font-family:Calibri; 	mso-fareast-theme-font:minor-latin; 	mso-hansi-font-family:Calibri; 	mso-hansi-theme-font:minor-latin; 	mso-bidi-font-family:"Times New Roman"; 	mso-bidi-theme-font:minor-bidi; 	mso-fareast-language:EN-US;} .
MsoChpDefault 	{mso-style-type:export-only; 	mso-default-props:yes; 	font-family:"Calibri","sans-serif"; 	mso-ascii-font-family:Calibri; 	mso-ascii-theme-font:minor-latin; 	mso-fareast-font-family:Calibri; 	mso-fareast-theme-font:minor-latin; 	mso-hansi-font-family:Calibri; 	mso-hansi-theme-font:minor-latin; 	mso-bidi-font-family:"Times New Roman"; 	mso-bidi-theme-font:minor-bidi; 	mso-fareast-language:EN-US;} .
MsoPapDefault 	{mso-style-type:export-only; 	margin-bottom:10.
0pt; 	line-height:115%;} @page WordSection1 	{size:612.
0pt 792.
0pt; 	margin:70.
85pt 70.
85pt 70.
85pt 70.
85pt; 	mso-header-margin:35.
4pt; 	mso-footer-margin:35.
4pt; 	mso-paper-source:0;} div.
WordSection1 	{page:WordSection1;} -->   I OSA.
KIRJUTAMINE  Esimene ülesanne.
Eesti Päevaleht viis läbi küsitluse, millega püüti välja selgitada inimeste tööpäeva pikkust.
Kirjutage alloleva joonise põhjal kujuteldavale haritud lugejaskonnale mõeldes üldistavalt, kui suur osa inimesi peab tööajast kinni ning kui suur osa mitte.
Pidage aru sellegi üle, mis sunnib inimesi pikki tööpäevi tegema, millised võivad olla ületöötamise tagajärjed ja kuidas saaks seda olukorda lahendada.
Joonis üks.
Kas teie tööpäevad kipuvad ettenähtust pikemaks kujunema?
Tööpäevad venivad pikaks  24% Iga nädal tuleb mõni pikem tööpäev  33% Pea iga päev töötan ettenähtust rohkem  21% Lõpetan pea alati, kui kell kukub  22% Mõned korrad kuus läheb kauem  Allikas: Eesti Päevaleht     Kirjutise nõutav pikkus on u 150 sõna.

Lugupeetud Eesti Päevalehe lugejad.
Eesti Päevaleht viis läbi küsitluse, millega püüti välja selgitada inimese tööpäeva pikkust.

Küsitluse tulemused on väga huvitavad.
Mõelge nüüd lugupeetud lugejad, kui kaua kestab teie tööpäev, kas te lõpetate vahel oma tööpäeva ettenähtust varem või töötate hoopis südaööni siis, kui te ei peaks seda tegema.
Küsimuse tulemused näitasid, et töötavad inimesed jagunevad neljaks grupiks.
33% küsitlevatest inimestest väitsid, et nad töötavad peaaegu iga päev ettenähtust rohkem.
24% ütlesid, et iga nädal neil tuleb mõni pikem tööpäev.
22% vastasid, et kõigest mõned korrad kuus peavad nad kauemaks tööle jääma.
Kõige vähem inimesi, ehk 21% vastasid, et nad lõpetavad alati oma tööpäeva õigel ajal.
Me võime siit järeldada, et neid inimesi, kes lõpetavad oma tööpäeva õigel ajal on vähe, kõigest 21%.
Ülejäänud inimesed töötavad oma isiklikust ajast, et töö saaks tehtud nagu plaanitud.
Inimeste jaoks on nende töökoht väga oluline, eriti siis kui nad armastavad oma tööd.
Ilmselt sunnib inimesi kauem töötama nende tahtmine saada rikkaks ja väga edukaks, sest iga inimene tahab olla ühiskonnas kõrgel positsioonil.
Küsitluse tulemuste põhjal võib öelda, et ületöötamine on Eestis väga suur probleem.
Inimesed töötavad hommikust õhtuni, et oma tööd hästi teha.
Kahjuks on ületöötamine väga ohtlik tervisele ja samuti inimese vaimsele seisundile.
Lõpuks inimene ei märka enam, et tal on väsimus ning aina töötab, ega mõtle puhkusele.
Lahendusi sellele probleemile võiks olla mitu.

Esiteks tööandja võiks jälgida, e töötaja lõpetaks oma tööpäeva õigel ajal, samuti seda, et kõik puhkuseks määratud päevad oleksid puhkuseks ka ära kasutatud.
Töötajad ise, mõelge oma tervise peale.
Ärge töötage selleks, et pärast treenitud raha rohtude peale raisata.
Puhake ja armastage iseennast.
Teine ülesanne   Lugege kahte allpool olevat ülesannet.
Valige välja üks, millest tahate kirjutada.
Tehke märge √ valitud ülesande ees olevasse ruutu.

Eesti ühiskonnas leidub noori, kelle väärtushinnangud on paigast ära.
Sellistel noortel puudub tihti kodune töökasvatus, nad ei oska väärtustada vaimseid huve ja teisi inimesi.
Kirjutage kujuteldavale haritud lugejaskonnale mõeldes ettekanne selle nähtuse tagamaadest ja võimalikest põhjustest.
Arutlege, kus on tehtud viga ja kuidas olukorda parandada.
Mida peaks pakkuma kodu, kool, noorteasutused?

Autode arv Eestis üha kasvab.
Eesti tahab muu Euroopaga sammu pidada, ometi pole märgata meie liikluskultuuri paranemist, liiklushuligaane kohtab igal teelõigul.
Kirjutage haritud lugejale mõeldes Eesti liikluse põhiprobleemidest ja oma tähelepanekutest.
Mida tuleks ette võtta, et vähendada purjus peaga autoroolis istujate arvu, kihutajate numbrit jne?
Kas inimesed peaksid kaasliiklejate rikkumistest politseid enam teavitama, kas trahve peaks suurendama jne?

Kirjutise nõutav pikkus on umbes 200-250 sõna.

Lugupeetud lugejad.
Täna tahaksime arutleda noorte väärtushinnangute üle.
Järjest rohkem leidub Eesti ühiskonnas noori, kelle väärtushinnangud on paigast ära.
Sellistel noortel puudub tihti kodune töökasvatus, nad ei oska väärtustada vaimseid huve ja teisi inimesi.
Iga päev me võime kohata noori, kes, solvavad meid ja võivad teha liiga.
Mida mõelda sellises olukorras?
Meie esimeseks mõtteks võib olla, et see laps on lihtsalt häbematu, aga tegelikult on väga palju põhjuseid miks noori niivisi käitub.
Sellistel noortel on olnud väga raske elus hakkama saada, nad on pidanud ise ennast kasvatama, sest vanemad on nad sinnapaika jätnud.
Kas ma olen saamatu laps?
võib küsida see nooruk ja väga tihti võib kahjuks vastuseks olla jah sõna.
Meeleheitel nooruk läheb otsima armastust mujalt.
Võib olla ta läheb tänavale, või elab sõbra pool.
Kui vanemad on alkohoolikud siis on noorukil väga raske elada oma vanematega, tal on tunne, et ta peab neid ise kasvatama hakkama.
Kõigil nendel juhtudel on viga kindlasti vanemates.
Eestis on juba õnneks väga palju lahendusi sellele probleemile.
Tihti lähevad noored abi saamiseks noortekeskustesse ja saavadki sealt abi.
Ma arvan et meie lihtsad inimesed, peaksime samuti neid lapsi aitama.
Igale sellisele lapsele oleks vaja tugiisikut kellega ta saaks aega koos veeta ja näha elu väljaspool piire.
Kool peaks aitama ja toetama sellist noorukit, kontrollima kuidas on olukord kodus ja aitama tal depressioonist välja tulla.
Õnneks olemasolevad noortekeskused teevad oma tööd väga hästi ja aitavad sellega palju noori.
Loodame, et noorte väärtushinnangud muutuvad ja nad leiavad kindlasti oma õnne ja armastuse siin maailmas.
    Sõnu: 772