<!
--  /* Font Definitions */  @font-face 	{font-family:Calibri; 	panose-1:2 15 5 2 2 2 4 3 2 4; 	mso-font-charset:186; 	mso-generic-font-family:swiss; 	mso-font-pitch:variable; 	mso-font-signature:-520092929 1073786111 9 0 415 0;} @font-face 	{font-family:Verdana; 	panose-1:2 11 6 4 3 5 4 4 2 4; 	mso-font-charset:186; 	mso-generic-font-family:swiss; 	mso-font-pitch:variable; 	mso-font-signature:536871559 0 0 0 415 0;}  /* Style Definitions */  p. MsoNormal, li.
MsoNormal, div.
MsoNormal 	{mso-style-unhide:no; 	mso-style-qformat:yes; 	mso-style-parent:""; 	margin-top:0cm; 	margin-right:0cm; 	margin-bottom:10.
0pt; 	margin-left:0cm; 	line-height:115%; 	mso-pagination:widow-orphan; 	font-size:11.
0pt; 	font-family:"Calibri","sans-serif"; 	mso-ascii-font-family:Calibri; 	mso-ascii-theme-font:minor-latin; 	mso-fareast-font-family:Calibri; 	mso-fareast-theme-font:minor-latin; 	mso-hansi-font-family:Calibri; 	mso-hansi-theme-font:minor-latin; 	mso-bidi-font-family:"Times New Roman"; 	mso-bidi-theme-font:minor-bidi; 	mso-fareast-language:EN-US;} .
MsoChpDefault 	{mso-style-type:export-only; 	mso-default-props:yes; 	font-family:"Calibri","sans-serif"; 	mso-ascii-font-family:Calibri; 	mso-ascii-theme-font:minor-latin; 	mso-fareast-font-family:Calibri; 	mso-fareast-theme-font:minor-latin; 	mso-hansi-font-family:Calibri; 	mso-hansi-theme-font:minor-latin; 	mso-bidi-font-family:"Times New Roman"; 	mso-bidi-theme-font:minor-bidi; 	mso-fareast-language:EN-US;} .
MsoPapDefault 	{mso-style-type:export-only; 	margin-bottom:10.
0pt; 	line-height:115%;} @page WordSection1 	{size:612.
0pt 792.
0pt; 	margin:70.
85pt 70.
85pt 70.
85pt 70.
85pt; 	mso-header-margin:35.
4pt; 	mso-footer-margin:35.
4pt; 	mso-paper-source:0;} div.
WordSection1 	{page:WordSection1;} -->   I OSA.
KIRJUTAMINE  Esimene ülesanne.
Eesti Päevaleht viis läbi küsitluse, millega püüti välja selgitada inimeste tööpäeva pikkust.
Kirjutage alloleva joonise põhjal kujuteldavale haritud lugejaskonnale mõeldes üldistavalt, kui suur osa inimesi peab tööajast kinni ning kui suur osa mitte.
Pidage aru sellegi üle, mis sunnib inimesi pikki tööpäevi tegema, millised võivad olla ületöötamise tagajärjed ja kuidas saaks seda olukorda lahendada.
Joonis üks.
Kas teie tööpäevad kipuvad ettenähtust pikemaks kujunema?
Tööpäevad venivad pikaks  24% Iga nädal tuleb mõni pikem tööpäev  33% Pea iga päev töötan ettenähtust rohkem  21% Lõpetan pea alati, kui kell kukub  22% Mõned korrad kuus läheb kauem  Allikas: Eesti Päevaleht    Kirjutise nõutav pikkus on u 150 sõna.

Lugupeetud lugejad Eesti Päevaleht viis läbi küsitluse, millega püüti selgitada inimeste tööpaeva pikkust.
See küsitlus näitas et tööpäevad venivad pikaks.
Enamik - 33% ütlesid: "pea iga päev töötan ettenähtust rohkem".
Natuke vähem - 24% vastasid - "iga nädal tuleb mõni pikem tööpäev.
22% vastasid - "Mõned korrad kuus läheb kauem".
Ja ainult 21% ütlesid - "Lõpetan pea alati kui kell kukub".
Minu arust see - mis sunnib inimesi pikki tööpäevi tegema on raha.
Sest paljud inimesed töötavad sellistes töödes, kus palk sõltub sellest - palju tundi ta on ära töötanud.
Aga mõned istuvad tööl rohkem, sest neil on kodus probleemid, ja nad lihtsalt ei taha sinna minna.

Ületöötamise tagajärjed: probleemid tervisega, inimesel magavad vähem ja tulevad hommikul tööle ja nad on juba ära väsinud, kodus võib tulla konflikt perega.
Ainuke lahendus selles olukorras on - piirata tööpäeva (8 tundi) ja suurendada palka.
Küsimusele "Kas teie tööpäevad kipuvad ettenähtust pikemaks kujunema?
" Vastan Ei, sest nagu nii kõike raha mis on maailmas teenida ei saa.
Teine ülesanne   Lugege kahte allpool olevat ülesannet.
Valige välja üks, millest tahate kirjutada.
Tehke märge √ valitud ülesande ees olevasse ruutu.

Eesti ühiskonnas leidub noori, kelle väärtushinnangud on paigast ära.
Sellistel noortel puudub tihti kodune töökasvatus, nad ei oska väärtustada vaimseid huve ja teisi inimesi.
Kirjutage kujuteldavale haritud lugejaskonnale mõeldes ettekanne selle nähtuse tagamaadest ja võimalikest põhjustest.

Arutlege, kus on tehtud viga ja kuidas olukorda parandada.
Mida peaks pakkuma kodu, kool, noorteasutused?

Autode arv Eestis üha kasvab.
Eesti tahab muu Euroopaga sammu pidada, ometi pole märgata meie liikluskultuuri paranemist, liiklushuligaane kohtab igal teelõigul.
Kirjutage haritud lugejale mõeldes Eesti liikluse põhiprobleemidest ja oma tähelepanekutest.
Mida tuleks ette võtta, et vähendada purjus peaga autoroolis istujate arvu, kihutajate numbrit jne?
Kas inimesed peaksid kaasliiklejate rikkumistest politseid enam teavitama, kas trahve peaks suurendama jne?

Kirjutise nõutav pikkus on umbes 200-250 sõna.

Lugupeetud lugejad tahan teiega räägida suurest probleemist, mis on praegu väga aktuaalne.
Eesti ühiskonnas leidub noori, kelle väärtushinnangud on paigast ära.
Sellistel noortel puudub tihti kodune töökasvatus, nad ei oska väärtustada vaimseid huve ja teisi inimesi.
Enamik neist ei õpi ja ei tööta.
Terve päeva jooksul nad ainult jalutavad.
Nendel on väga väike huviring.
Need noored ei tegele sportiga ja nendel ei ole mingisuguseid hobiseid.
Kõige rohkem neile meeldib diskodel käia või lihtsalt õues aega veeta.
Ma arvan, et teil tekkis küsimus - "Millega nad tegelevad õues?
". Ma vastan teile: nad tarbitavad alkoholi või narkootikume, solvavad inimesi.

Aga kust nad võtavad raha?
Mõned võttavad raha vanematel, aga mõned varastavad.

Nüüd me peame mõtlema kuidas olukorda parandada.
Minu arust see probleem tuleb kodust.
Lapsepõlves, kui vanematel ei olnud aega või tahtmist tegelda lapsega, siis laps kasvab ja õpib ise.
Ta teeb mida tahab, kõik on lubatud.
Või sellised lapsed kasvavad sellistes peredes, kus vanemad on alkohoolikud.
Et seda olukorda parandada on vaja töötada lastega tema sündemisest.
Iga laps peab käima spordikoolis, sest sport distsiplineerib.
On vaja käia temaga teatris.

Aga neid noori, kelle väärtushinnangud on paigas ära, võib parandada ainult sõjavägi.
Sest ainult seal nad saavad mehedeks, mitte õues.
Seal, nende juures ei ole sõpru, kes hakkavad neile ütlema mida teha.
Sellega ma lõpetan oma ettekannet, aga mul on üks palve - kasvatage oma last hoolega ja armastusega.
Sõnu: 641