<!
--  /* Font Definitions */  @font-face 	{font-family:Calibri; 	panose-1:2 15 5 2 2 2 4 3 2 4; 	mso-font-charset:186; 	mso-generic-font-family:swiss; 	mso-font-pitch:variable; 	mso-font-signature:-520092929 1073786111 9 0 415 0;} @font-face 	{font-family:Verdana; 	panose-1:2 11 6 4 3 5 4 4 2 4; 	mso-font-charset:186; 	mso-generic-font-family:swiss; 	mso-font-pitch:variable; 	mso-font-signature:536871559 0 0 0 415 0;}  /* Style Definitions */  p. MsoNormal, li.
MsoNormal, div.
MsoNormal 	{mso-style-unhide:no; 	mso-style-qformat:yes; 	mso-style-parent:""; 	margin-top:0cm; 	margin-right:0cm; 	margin-bottom:10.
0pt; 	margin-left:0cm; 	line-height:115%; 	mso-pagination:widow-orphan; 	font-size:11.
0pt; 	font-family:"Calibri","sans-serif"; 	mso-ascii-font-family:Calibri; 	mso-ascii-theme-font:minor-latin; 	mso-fareast-font-family:Calibri; 	mso-fareast-theme-font:minor-latin; 	mso-hansi-font-family:Calibri; 	mso-hansi-theme-font:minor-latin; 	mso-bidi-font-family:"Times New Roman"; 	mso-bidi-theme-font:minor-bidi; 	mso-fareast-language:EN-US;} .
MsoChpDefault 	{mso-style-type:export-only; 	mso-default-props:yes; 	font-family:"Calibri","sans-serif"; 	mso-ascii-font-family:Calibri; 	mso-ascii-theme-font:minor-latin; 	mso-fareast-font-family:Calibri; 	mso-fareast-theme-font:minor-latin; 	mso-hansi-font-family:Calibri; 	mso-hansi-theme-font:minor-latin; 	mso-bidi-font-family:"Times New Roman"; 	mso-bidi-theme-font:minor-bidi; 	mso-fareast-language:EN-US;} .
MsoPapDefault 	{mso-style-type:export-only; 	margin-bottom:10.
0pt; 	line-height:115%;} @page WordSection1 	{size:612.
0pt 792.
0pt; 	margin:70.
85pt 70.
85pt 70.
85pt 70.
85pt; 	mso-header-margin:35.
4pt; 	mso-footer-margin:35.
4pt; 	mso-paper-source:0;} div.
WordSection1 	{page:WordSection1;} -->   I OSA.
KIRJUTAMINE  Esimene ülesanne.
Eesti Päevaleht viis läbi küsitluse, millega püüti välja selgitada inimeste tööpäeva pikkust.
Kirjutage alloleva joonise põhjal kujuteldavale haritud lugejaskonnale mõeldes üldistavalt, kui suur osa inimesi peab tööajast kinni ning kui suur osa mitte.
Pidage aru sellegi üle, mis sunnib inimesi pikki tööpäevi tegema, millised võivad olla ületöötamise tagajärjed ja kuidas saaks seda olukorda lahendada.
Joonis üks.
Kas teie tööpäevad kipuvad ettenähtust pikemaks kujunema?
Tööpäevad venivad pikaks  24% Iga nädal tuleb mõni pikem tööpäev  33% Pea iga päev töötan ettenähtust rohkem  21% Lõpetan pea alati, kui kell kukub  22% Mõned korrad kuus läheb kauem  Allikas: Eesti Päevaleht    Kirjutise nõutav pikkus on u 150 sõna.

Lp.
lugejad!
Eesti Päevaleht viis läbi küsitluse, millega püüti välja selgitada inimeste tööpäeva pikkust.
Ja lõpuks me saime sellist joonist.
Seal on nähtav, et 21% - nendest, kes vastasid arvavad, et nad lõpetavad tööd, kui kelle kukub.
22% - räägivad sellest, et kuus võib juhtuda nii, et tööl läheb kauem.
24% - ütlesid, et igal nädalal tuleb mõni pikem päev ja suurim osa 33% - tööl töötavad ettenähtust rohkem.
Mina arvan, et inimesi sunnib pikki tööpäevi tegema võrdlemisi kallis elu.
Iga aasta tõusevad meie eluks vajalikud asjad: toit, riided, komunaal maksed ja korteri rent.
Mõnedel inimestel ei ole perekonda, sest noored tahad praegu esimeseks midagi saavutada, saada head haridust ja töö kohta.
Ja siis kui nendel ei ole perekonda ja keegi ei oota neid, nad saavad olla rohkem tööl.
Aga see pole õige, sest ületöötamise tagajärjeks võivad olla probleemid tervisega, stress ja nii edasi.
Mina arvan, et inimene peab hoolitsema oma tervise eest.
Sest see on kõige tähtsam meie elus.
Oma tervis sa ei osta kuskil.
Aga paljud unustavad, sest on teised väärtushinnangud elus.
Ma arvan, kui  esiplaaniks tuleb pere mitte karjäär, probleem võib laheneda ja kui töö eest hakkavad maksma nagu teistes Euroopa riigides see küsimus kaob kohe esimeseks.
Teine ülesanne   Lugege kahte allpool olevat ülesannet.
Valige välja üks, millest tahate kirjutada.
Tehke märge √ valitud ülesande ees olevasse ruutu.

Eesti ühiskonnas leidub noori, kelle väärtushinnangud on paigast ära.
Sellistel noortel puudub tihti kodune töökasvatus, nad ei oska väärtustada vaimseid huve ja teisi inimesi.
Kirjutage kujuteldavale haritud lugejaskonnale mõeldes ettekanne selle nähtuse tagamaadest ja võimalikest põhjustest.
Arutlege, kus on tehtud viga ja kuidas olukorda parandada.
Mida peaks pakkuma kodu, kool, noorteasutused?

Autode arv Eestis üha kasvab.
Eesti tahab muu Euroopaga sammu pidada, ometi pole märgata meie liikluskultuuri paranemist, liiklushuligaane kohtab igal teelõigul.
Kirjutage haritud lugejale mõeldes Eesti liikluse põhiprobleemidest ja oma tähelepanekutest.
Mida tuleks ette võtta, et vähendada purjus peaga autoroolis istujate arvu, kihutajate numbrit jne?
Kas inimesed peaksid kaasliiklejate rikkumistest politseid enam teavitama, kas trahve peaks suurendama jne?

Kirjutise nõutav pikkus on umbes 200-250 sõna.

Lp.
lugejaosakond!
Eesti ühiskonnas on üks väga aktuaalne probleem - meie noored.
Paljudel noortel puudub kodune töökasvatus, sest nad ei taha aeg veeta kodus.
Ja üks põhjustest on see, et vanemad oma aeg veedavad tööl.
Paljud unustavad sellest, et nendel on pered ja lapsed.
Lapsed siis ei tee kodutööd, lähevad õue jalutama.
Aga kes muidu teab kellega meie lapsed suhtlevad.
Õues saavad nendele pakkuda narkootikud, võib nendega midagi juhtuda.
Ja see kõik võib juhtuda, sest meil lapsed ei oska väärtustada vaimseid huve ja teisi inimesi.
Tihti läheb välja nii, et nad ei käi koolis, nad lihtsalt teevad poppi.
Sest nad juba mõtlevad, et see pole tähtis (haridus) elus, aga see pole nii.
Praegu kui sul ei ole kõrgharidust sa ei saa head töökohta.
Nendel noortel, kellel puuduvad väärtushinnangud, on probleemid ka teiste inimestega.
Meie lapsed ei oska suhelda, võivad lihtsalt solvuda teisi.
Nendel ei ole suhtlemis barjääri.
Mina arvan, et probleemi põhjus on see, et kodus on halbad suhted.
Lapsed ei saa näiteks rääkida isa või emaga, sest ta on ööseni tööl.
Iga laps minu arust tahab iga päev natukene aega veeta perega, isegi talle piisab seda, et näiteks emaga telerit vaatama.
Ma arvan, et see olukord võib veel parandada.
Lihtsalt on vaja näidata oma lapsele, et ta on kõige tähtsam mis on elus.
Noorteasutused saavad aidata ka.
Näiteks läbi viima igasugused tunnid; Kuidas vanematele arusaada, mis ta tahab tema laps.
Rohkem aega veeta koos.
Võiks ju sõita suvel kuskile välismaale või isegi maale, kus on kaunis loodus ja puhas õhk.
Ma saan öelda, et arusaada, et haridus on tähtis saab ainult laps, siin ei saa aidata vanemad.
Iga laps peab käima koolis meelega.
Lapsed!
Ärge unustage, et vanemad see on kõige lähedamad inimesed teie elus.
Aga vanematel te olete kõige kallimad.
Kui iga inimene saab aru, et teda ootavad ja armastavad, see probleem lahendub.

Sõnu: 763