1.
Majanduse ja migratsiooni seosed 1970ndate Eesti NSV-s  2. Kruusemendi/Lutsu "Kevade" - kas ja kuidas sobiks see film õppevahendiks mitte-eestlastest põhikooli õpilastele?

1. 1970.
ndad aastad on stagnatsiooni perioodi algus Eesti ajaloos.
Siis toimus majanduse ja kultuuri probleemide süvenemine.
Selleks, et midagi parandada tuleks leida uusi lahendusi, keskvõim tegutses aga vana skeemi järgi.

Kõigepealt uued suured ettevõted olid loodud, peamiselt Ida-Virumaal /seotus põlevkivi kaevandamisega; Balti Soojus Elektrijaam/ ja Põhja-Eestis.
Need ettevoted nõudsid aga tööjõudu, siis algas järsk migrantide vool Eestisse (peamiselt venelased) umbes 20000 inimest aastal.
Siis tekkisid uued probleemid, seotud migrantidega, kes ei tunnustanud Eesti omapära, vaid pidid seda ainult NSV-Liidu osaks Nt.
kui põliselanikute jaoks korteri järjekord suurenes 15-20 aastani, siis migrantid tihti said elupinda ilma järjekorrata.

Suurte ettevõtete kiir arenemine tõi kaasa loodusprobleemide halvenemist.
Kõige rohkem nappis puid ja palju loodusobjekte.
Mõned linnad, kus elasid ja töötasid migrantid, said "kinnise linna" staatuse Nt: Sillamäe, Narva.
Need olid  nagu salased linnas, kuhu sissepääs oli lubatud ainult eriloaga.
/nagu väikesed riigid, mis elasid oma eluga/.

Erinevus eestlaste ja migrantide vahel oli väga suur, osaliselt tänu sellele, et algas venestuspoliitika.

Ma arvan, et migrantide vool Eestisse oli tingitud mitte ainult tööjõu nappimisega, aga see oli samuti poliitiline  viis selleks, et vähendada eestlaste kultuuri tähtsus ja luua "üleliidu rahvast" /vähendada eestlaste ja muulaste erinevust/.
Sellel oli aga vastupidine tulemus.

2. Minu arvates film O. Lutsu "Kevade" järgi sobiks mitte-eestlastest põhikooli õpilastele kõigepealt selle poolest, et see selgelt näitab tolleaegsete noorte inimeste elu nii nagu see tõesti oli.
Nende probleemid ja rõõmud.
Minu meelest see sobib mitte ainult mitte-eestlastele aga ka eesti õpilastele, lihtsalt kui mineviku aja näide.
See filmon väga tähtis ajalooliselt, see lubab võrrelda mineviku ja oleviku alu, nt.
õpetajate suhtumine õpilastele.
Mitte-eestlastele on alati tähtis teada selle riigi ajalugu, kus nad elavad, see aitab paremini mõista eestlaste olemust, kõige paremini see õnnestub igapäevase elu arusaamise kaudu.