I OSA.
KIRJUTAMINE   ESIMENE ÜLESANNE  Teie ees tabelites on suurematest rahvaspordiüritustest osavõtu statistika.
Teie ülesanne on kirjutada esitatud andmete põhjal asjalik tööalasesse aruandesse sobiv kirjalik kokkuvõte rahvaspordi populaarsusest Eestis koos omapoolsete kommentaaridega.
Arvestage sellega, et Teie lugejad neid tabeleid ei näe.
Oma kirjutisele pange kindlasti ka pealkiri.
TABEL 1. SEB Tallinna Maijooks (osalejad ainult naised)   Aasta   Osalejate arv  1998    100  1990    3000  1992    5000  1994    3800  1996    4300  1998    5300  2000    6000  2002    7700  2004    5800  2006    6000  2008    4300  2010    10300    TABEL 2. Osavõtt Tartu maratonist  Aasta Osalejate arv  1987    14700  1993    1700  1995    2000  1997    3600  1999    3900  2002    3000  2005    4700  2007    5400  2010    8000  Teksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.
Rahvaspordi popularsus Eestis  Kõige surem rahvaspordiüritus Eeestis on Maraton.
Eestis toimuvad erinevaid maratonid, näiteks suusamaraton Energiajoks, Maijoks jne.
Nad toimuvad erinevades kohtades üle Eesti.
Provime teha analüüs, mis näitab osavõtu statistika kahest suurimadest maratonist SEB Tallinna Maijooks ja Tartu maraton.
Tabelis näidatud et esimene maraton toimus Tartus, kus võtas osalus üle 14000 inemest, kahjuks see oli kõige suurem osalejate arv Tartu maratonis.
Kõrge arvu põhjusek võimalihtuma et Tallinnas Maijooks traditsioon alustas 1988 aastal, ku Tartus 1987, ja oli ülekihiline spordiüritus.
Viie aasta jooksul osalejate arv Tartus.

Langes väga kiiresti, seitse korda vähem võreldes esimese aastaga.
Tallinna situatsioon oli positivne, saama periodi jooksul osalejate arv sureneb viie korda.
1992. aastal Maijoksis võtas osalus 5000 naist, kui Liisume ka mehed, kes tavaliselt aktiivsem oli, saime üldiselt päris suured numbrid.
Tartus samal ajal oli 2000 osalejad, nii mehed kui naised.
Jargmise 15. aasta jooksul Tartu maratoni osalejate arv kasvab ja 2010 oli 8000.
inimest.
Tallinnas, kuni 2008.

osalejad naisteravast ei muutunud liiga palju, aga järgmise kahe aasta jooksul nende arv alustas kasvata kiiretempiga 2010 oli 12000 naist kes osales Maijoksis.

See positivne kasvatuse põhjuseks oli riigipoliitik nii tervise kui näiste ja meiste õiguse sfääris.
Andmed näitavad et ühiskond huvitatud läbivija ja osaleda.
Rahvaspordi ürituses, osalejate arv kasvab, ka kasvab ühiskonna tervise ja spordi kultuur.
     TEINE ÜLESANNE  Kujutage ette, et osalesite sotsiaalministeeriumi korraldatud konverentsil "SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS EESTIS".
Kirjutage oma kolleegidele sellest konverentsist ülevaade.
Lisaks üldisele tutvustusele peatuge lähemalt kahel seal arutatud teemal ja lisage ka oma arvamus.
1.       1. Naiste ja meeste võimalused tööturul.

2.       2. Soostereotüüpide negatiivne mõju töö- ja haridusvaldkonnas.

3.       3. Soolise võrdõiguslikkuse teadvustamine vajalikkus ühiskonnas.
Teksti nõutav pikkus on umbes 250 sõna.
   Minu kallid kolleegid osalesin väga huvitaval ja kasulikul konverentsil "Sooline võrdõiguslikkus Eestis".
Sotsiaalministeeriumi korraldatud konverents annas palju hea mõtted ja tutvub mis olukord sellise probleemiga praegu Eestis kui Maailma.
Esiteks tahan öölda, et konverents oli hästi organiseeritud, kusutatud erinevaid meetodit, me saime võimalus mitte ainult kulla aga arutleda ja anna oma ettepanekud.

Praegune olukord Eestis on väga keeruline.
Majandus kriis mõjutab negatiivselt soolise võrdõiguslikkule.
Praegu töötu arv Eestis enam kui 11,0%, uued kohad enamasti pakkuvad mehele, naiste valik on päris piiratud.
Riigisüsteem rakendab erinevaid meeded aga muuta praegune olukord raske.
Mis oli positiivne selles teemas et naised aktiivse võttavad osalus täinkoolitusel mis pakkutakse Töötukassa polt või makstakse Töötukassa polt.
Töötukassa presentatsionis oli veel hea näide naised aktiivsem otsivad tööd ja nad valmis muuta oma elukutse, õppida uut ameti.
Mehel oli ka oma võimalused mis nad kasutavad enam kui naised näiteks mobilsus.
Kõigem kuum küsimus konverentsil oli seotud palkaga.
Naiste ja meiste palk on väga erenev.
Sõltumatu valdkonast meiste palk suurem kui naiste.
Tööandjate polt kõik hasti põhjendatud aga tunnatakse soostereotüüpide negativne mõju.
Lahendus konverentsi teemal polnud, pakutakse et riigi polt on vajalik enam kontrolli.
Soostereotüüpide negatiivne mõju arutlisime teist valdkonnadest ka, mitte ainul tööhõives.
Haridusvaldkonnas on ka oma probleemid.
Nad seotud karjääri valikumisega.
Olemas haridusprogrammid mis puuduvad meisterahvast näiteks õpetajaid, sotsial ja noorsootöötad, arstid jne.

Enam problemd Hahidusvaldkonnas meistega, väga raske motiveerida neid teha täind kolitused, omandada uus või rakendada oma haridus.
Konverentsi viimase sesioni jooksul me arutlime soolise võrdõiguslikkuse teadvustamise vajalikkus ühiskonnas.
Pakkutakse päris palju võimalused, lahendus ja meetodid.
Oli väga hea mõtte et alustada seda tööd vaja laste ajast ja peak olema nägu elukestav õppe.

Arutelu oli suur, väljund oli üldine et on vaja soolise võrdõiguslikkuse teadvustamine ühiskonnas.
Sotsiaalministeeriumi poolt ole hea meel kuula, et seda konverents pole viimane ja me kohtusime tulevikus seda teema arutlemiseks.

Sõnu 690