I OSA.
KIRJUTAMINE   ESIMENE ÜLESANNE  Teie ees tabelites on suurematest rahvaspordiüritustest osavõtu statistika.
Teie ülesanne on kirjutada esitatud andmete põhjal asjalik tööalasesse aruandesse sobiv kirjalik kokkuvõte rahvaspordi populaarsusest Eestis koos omapoolsete kommentaaridega.
Arvestage sellega, et Teie lugejad neid tabeleid ei näe.
Oma kirjutisele pange kindlasti ka pealkiri.
TABEL 1. SEB Tallinna Maijooks (osalejad ainult naised)   Aasta   Osalejate arv  1998    100  1990    3000  1992    5000  1994    3800  1996    4300  1998    5300  2000    6000  2002    7700  2004    5800  2006    6000  2008    4300  2010    10300    TABEL 2. Osavõtt Tartu maratonist  Aasta Osalejate arv  1987    14700  1993    1700  1995    2000  1997    3600  1999    3900  2002    3000  2005    4700  2007    5400  2010    8000  Teksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.
   Lugupeetud lugejad!
Ma tahan natukene jutustada "Rahvaspordi populaarsusest Eestis".
Eesti Sportkomitet väljastas statistikaandmed "SEB Tallinna Maijooksu" ja Tartu maratoni" osalejate arvu kohta.
Tabelis on esitatud ajavahemik 1987-2010 a. Saab märgita, et "SEB Tallinna Maijooksus" osalejad on ainult naised.

Graafikust näha, et Tartu maratoon oli populaarsem 1987.
a, kus osa võtsid üle 14000 inimisi.
1993.
a osavõt kukkus kuni 1900 osalejateni, kuid alates 1995 ja praeguse ajani, see on kuni 2010.
a osa võttu arv kasvas kuni 8000 osalejani.

Mis see tähendab?
Tähendab seda, et Tartu maratooni populaasus hakkas kasvama.

Inimesed hakkasid mõtlema om tervise seisundis.
Ja seda on näha "SEB Tallinna Maijooksu" andmetest".
Kui 1988.
a jooksus osales 0 isik, siis 2010a- 12000 naist.
Maijooksust ei näe, kui palju osalevad mehed.
Kui naiste hulka panna veel mehed, siis tuleb osa võtta hulk umbes 24000.
Vaadates ülaltoodu, mul on hea meel märkida, et meie elanikud võtavad aktiivset osa spordis.
Vahe ei ole, kus, Maijooksus või maratonis.
Ja see ei tähenda midagi, et jooks on populaarsem, kui maraton.
Võtke aktiivne osa spordis, kui aga jooksmis ja maratonis, siis ujumas või laskmis.
   TEINE ÜLESANNE  Kujutage ette, et osalesite sotsiaalministeeriumi korraldatud konverentsil "SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS EESTIS".
Kirjutage oma kolleegidele sellest konverentsist ülevaade.
Lisaks üldisele tutvustusele peatuge lähemalt kahel seal arutatud teemal ja lisage ka oma arvamus.
1.       1. Naiste ja meeste võimalused tööturul.

2.       2. Soostereotüüpide negatiivne mõju töö- ja haridusvaldkonnas.

3.       3. Soolise võrdõiguslikkuse teadvustamine vajalikkus ühiskonnas.
Teksti nõutav pikkus on umbes 250 sõna.
   Lugupeetud kollegid!

Eelmisel kuul mina võtsin osa sotsiaalministeeriumil korraldatud konverentsil "Sooline võrdõiguslikkus Eestis".
Konverents oli viidud läbi Pärnus, kus võtsid osa kui mehed siis naised.
Oli huvitav see, et vanus oli erinev, 20-80 aastased.
Saab ütelda, et olid lapsed, vanemad ja vanavanemad, erinevad põlvkonnad.
Konverentsil oli püstitatud kolm peamist küsimust: "Naiste ja meeste võimalused tööturul", "Soostereotüüpide negatiivne mõju töö- ja haridusvaldkonnas" ning viimane "Soolise võrdõiguslikkuse teadvustamise vajalikkus ühiskonnas".
Küsimusi arutleti kaks päeva.
Esimesel päeval, kaks esimest küsimust ja teisel päeval arutleti kolmas.
Tahan täiendada, et viibijad olid erinevatest valdkondadest.
Olid õpeasutuse esindajad, ettevõtjate ja riigiametnikud.
Oma sõnu ma peatun esimeses küsimuses.
Antud küsimuse arutlemiseks esimesena võtsid sõna naisterahvas - noor.
Ta ütles seda, et meestel võimalused tööturul on suurem, kui naistel.
Seda kinnitati kõik noored naised.
Mehed olid vastu.
Arutlemisel oli esitatud statistika andmed, mis kinnitas seda, et võimalused on ühel tasemel.
Vana põlvkond väljastas seda, et kui inimene tahab leida töö, siis ta seda teeb ja ei ole vahe, sa oled mees või naine ja mingi vahe ei ole.
Sellega olid nõus kõik viibijad.
Ja see on õige, ja see kinnitab kui teooria, sama praktika.
Tööturul suur roll mängib isiku sooritus.
Esimesel päeval arutleti veel meeste ja naiste soostereotüüpide suhtes ja milline mõju nad toovad töö- ja haridusvaldkonnas.
Arutlemine oli lõbus, selle pärast, et kõik osalejad väljastasid seda, et negatiivsed inimesed on igal sugul.
Ja ükskõik, et sa oled naine või mees, kui sul on negatiivne iseloom - sa toob negatiivne mõju kui töö - siis haridusvaldkonna.
Kokkuvõttes tahaks öelda, et kõik sõltub inimestel ja tema arengul.
Kui inimene soovib end areneda ja tuua hea mõju teistele, selle ta teeb.
   Sõnu 627