I OSA.
KIRJUTAMINE   ESIMENE ÜLESANNE  Teie ees tabelites on suurematest rahvaspordiüritustest osavõtu statistika.
Teie ülesanne on kirjutada esitatud andmete põhjal asjalik tööalasesse aruandesse sobiv kirjalik kokkuvõte rahvaspordi populaarsusest Eestis koos omapoolsete kommentaaridega.
Arvestage sellega, et Teie lugejad neid tabeleid ei näe.
Oma kirjutisele pange kindlasti ka pealkiri.
TABEL 1. SEB Tallinna Maijooks (osalejad ainult naised)   Aasta   Osalejate arv  1998    100  1990    3000  1992    5000  1994    3800  1996    4300  1998    5300  2000    6000  2002    7700  2004    5800  2006    6000  2008    4300  2010    10300    TABEL 2. Osavõtt Tartu maratonist  Aasta Osalejate arv  1987    14700  1993    1700  1995    2000  1997    3600  1999    3900  2002    3000  2005    4700  2007    5400  2010    8000  Teksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.
   Rahvaspordi populaarsuse Eestis muutumised jooksuspordi näidisel.
Allolevas kokkuvõttes mina võrdlen rahvaspordiüritustest osavõtu statistikat.

Statistikaameti poolt esitatud andmetest on näha, et rahvaspordi populaarsus Eestis on aastatega muutunud nii üldiselt, kui ka naissoo osalejate vahel.

Analüüsimiseks on antud kaks tabelit, millistest üks tabel kirjeldab naiste osavõttu SEB Tallinna Maijooksust aastast 1988 kuni aasta 2011-ni, ning teisel on näha Tartu maratoni osalejate arvu muutumist samal perioodil.
Kahjuks, on võimalik oletada, et vähemalt selles valdkonnas on rahvaspordi populaarsus Eestis üldises vähenenud.
Aastas 1987, näiteks, on Tartu maratonist osa võtnud rohkem kui 14000 inimest.
Tänapäeval on aga see arv kuni 8000 osavõtjateni langenud.
Kõige suurem huviliste langemus määrati aastates 1988-1993, kui osalejate arv oli isegi vähem kui 2000 inimest.
Järgmistel aastatel on jooksuspordi üldine huvi suureks saanud, kuid aga mitte nii oluliselt: 2010. aasta Tartu maratoni osalejate arv on 8000 inimest.
On aga päris meeldiv määrata, et SEB Tallinna Maijooksu andmete näidisel on naiste huvi selle spordi vastu aastatega kasvanud.
Natuke rohkem kui kakskümmend aastat tagasi vaid ainukesed naised tundsid maratonist rõõmu.
Tänapäevased naised on vist aktiivsest eluviisist rohkem huvitanud ning aastas 2010 SEB Tallinna Maijooksust on juba peaaegu 12000 naist osa võtnud.
   TEINE ÜLESANNE  Kujutage ette, et osalesite sotsiaalministeeriumi korraldatud konverentsil "SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS EESTIS".
Kirjutage oma kolleegidele sellest konverentsist ülevaade.
Lisaks üldisele tutvustusele peatuge lähemalt kahel seal arutatud teemal ja lisage ka oma arvamus.
1.       1. Naiste ja meeste võimalused tööturul.

2.       2. Soostereotüüpide negatiivne mõju töö- ja haridusvaldkonnas.

3.       3. Soolise võrdõiguslikkuse teadvustamine vajalikkus ühiskonnas.
Teksti nõutav pikkus on umbes 250 sõna.
   Eelmisel nädalal mina osalesin sotsiaalministeeriumi poolt korraldatud konverentsil, mille teemaks oli "Sooline võrdõiguslikkus Eestis".
Selle konverentsi jooksul arutleti erinevad aktuaalsed küsimused, mis puutuvad peamiselt naiste ja meeste võimaluste erinevust ühiskonnas.
Üheks teema arengumise punktiks oli, näiteks, naiste ja meeste võimalused tööturul.
On võimalik väielda, et tänapäeval naiste ja meeste võimaluste seisukoht on enam-vähem sama, või vähemalt sarnane.

Tänapäeval naine võib õppida, kõrgharidust omandada ning oma äri teha, niimoodi kui mees teeb.
Konverentsi esimees rõhutas ainult seda, et on olemas palju spetsialiseeritud töökohti, kus saab töötada ainult mees.
Olen sellega ka nõus.

Riigil ei ole vaja, et kõik inimesed, kõik kodanikud oleksid kõrgharidusega.

Alati on vaja palju ehitajaid või keevitajaid.
Minu arvates, on see loomulik, et oma füüsilise sobivuse pärast võetakse selleks tööks mehed.
Samuti nagu vaevalt me kohtume oma elus palju meesoost küünetehnikuid või laste kasvatajaid.
Nüüd saabusime teise küsimuse juurde: soostereotüübid ja nende negatiivne mõju töö- ja haridusvaldkonnas.
Peale selle, et mehed teevad füüsiliselt rasket tööd on olemas veel mõned stereotüübid ka tänapäeval.

Sellele vaatamata, et mees ja naine on õiguste pärast sarnased, sotsiaalsed küsitlused ning psühholoogilised uuringud näitavad, et enamik inimesi arvab, et mehed on palju töökam, targem ning usaldusväärsem, kui naised.
Naised on omal korral liiga emotsionaalsed, et tõsist tööd teha.
Nendest saavad päris harva edukad äritegijad, vaid pigem head perenaised, kes saavad oma kodumiljoo eest hoolitseda.
Mis minusse puutud, sõltub kõik mitte sinu soost, vaid peamiselt sinu võimalustest ning oskustest.
Kui naine on selles kindel, et ta oma hariduse, töö ja isiklikuse eluga hakkama saab, miks mitte proovida seda kõike ellu viia?
   Sõnu 625