I OSA.
KIRJUTAMINE   ESIMENE ÜLESANNE  Teie ees tabelites on suurematest rahvaspordiüritustest osavõtu statistika.
Teie ülesanne on kirjutada esitatud andmete põhjal asjalik tööalasesse aruandesse sobiv kirjalik kokkuvõte rahvaspordi populaarsusest Eestis koos omapoolsete kommentaaridega.
Arvestage sellega, et Teie lugejad neid tabeleid ei näe.
Oma kirjutisele pange kindlasti ka pealkiri.
TABEL 1. SEB Tallinna Maijooks (osalejad ainult naised)   Aasta   Osalejate arv  1998    100  1990    3000  1992    5000  1994    3800  1996    4300  1998    5300  2000    6000  2002    7700  2004    5800  2006    6000  2008    4300  2010    10300    TABEL 2. Osavõtt Tartu maratonist  Aasta Osalejate arv  1987    14700  1993    1700  1995    2000  1997    3600  1999    3900  2002    3000  2005    4700  2007    5400  2010    8000  Teksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.
   Sport on inimeste heaolu näitaja.

Analüüsime rahvaspordi populaarsust Eestis rahvaspordiüritustest osavõtu statistika põhjal.
Vaatleme SEB Tallinna ning Tartu maratoni osalejate arvu kahekümne aastate jooksul.
1990ndate alguses võttis rahvaspordiüritustest osa üsna vähe inimesi.
Spordi populaarsus Eestis oli madal tasemel.
See oli seotud teiste probleemide olekuga, niisiis inimestel ei olnud soovi spordiga tegelemiseks.

Samuti mängis oma rolli rahanappus, sest spordivõistlustest osavõtt nõuab raha.

Paljud inimesed tegelesid spordiga iseseisvalt, kuid ei osalenud nii rahvajooksus kui ka maratonides.
Huvi suurte rahvaspordiürituste vastu hakkas tõusma 2000-ndate alguses.
See on seotud sellega, et elu muutus paremaks ja inimestel tekkis soov omavahel rohkem suhelda.
Iga suur üritus on kõigepealt hea võimalus inimeste vaheliste suhtlemiseks.
Ühised peod, kohtumised ja vestlused on meie kultuuri osa.
Kahjuks, 2008. aastal inimeste huvi rahvaspordiürituste vastu langes, vaid peale paar aastat hakkas jällegi tõusma.
2008. aasta allakäik toimus majandus kriisi tõttu.
Viimaste aastate tendents näitab meil püsivat tõusu.
Ilmtingimata näitab positiivne dünaamika, et inimestel on huvi spordi vastu.
See tähendab Eesti elanike tervise parandamist ja soovi osaleda massilistes üritustes.
Spordiüritustest osavõtu statistika on tugevasti seotud elanike heaoluga: osalejate arvu tõus tähendab olukorra parandamist ja allakäik halvenemist.
     TEINE ÜLESANNE  Kujutage ette, et osalesite sotsiaalministeeriumi korraldatud konverentsil "SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS EESTIS".
Kirjutage oma kolleegidele sellest konverentsist ülevaade.
Lisaks üldisele tutvustusele peatuge lähemalt kahel seal arutatud teemal ja lisage ka oma arvamus.
1.       1. Naiste ja meeste võimalused tööturul.

2.       2. Soostereotüüpide negatiivne mõju töö- ja haridusvaldkonnas.

3.       3. Soolise võrdõiguslikkuse teadvustamine vajalikkus ühiskonnas.
Teksti nõutav pikkus on umbes 250 sõna.
   Eelmisel nädalal käisin sotsiaalministeeriumi korraldatud konverentsil "Sooline võrdõiguslikkus Eestis".

Üritus toimus Tallinnas keskraamatukogu aulas.
Konverentsi osalejate arv oli umbes 100 inimest.
Soolise võrdõiguslikkuse küsimus on üsna tähtis nii Eestis kui ka maailmas.
Eelmine sajand on tihedalt seotud naiste võitlusega oma õiguste eest.
Tänapäevasest meediast loeme aeg-ajalt, et Eestis rikutakse seadusi, mis kehtestavad soolist võrdõiguslikkust.
Tavaliselt räägitakse sellest, juhul kui kõnelevad inimesed naiste ja meeste võimalustest tööturul.
Erinevatest artiklitest loeme, et naiste palgatase on madalam, võrreldes meestega.

Konverentsi käigus esitasid oma ettekandeid lektorid Eestist ja välismaalt.

Nende arvates taoline probleem on tõesti olemas, kuid see on pigem seotud meeste- ja naiste töötingimustega.
Meeste töö nõuab rohkem füüsilist jõudu ning töötingimused on tavaliselt halvem.
Mõned naised töötavad osalise koormusega või sellistes valdkondades, kus töötada kergem ning töötingimused on mugavam.

Siit tekib erinevus meeste ja naiste palkade vahel.
Me võime rääkida ebavõrdsetest võimalustest tööturul, kui meeste ja naiste tööolemus ja kohustusenimekiri on sarnane, vaid meeste palk on siiski kõrgem.
Juhul kui räägitakse naiste ja meeste õigustest ja võimalustest lähtuvad soostereotüüpidest.
Nende negatiivne mõju sünnitab omakorda erinevaid eelarvamusi.
Selleks, et paremini hinnata ja analüüsida olukorda, tuleb vaadelda statistikat.
Statistikaameti ametniku arvamuse kohaselt, erinevad arvamused ja tekivad negatiivse mõju survel.
Mõned naised on veendunud, et nende palgatase on halvem, kuid tegelikult ei ole nii.

Seepärast mõnikord tuleb vaadata arvudele, statistika andmed räägivad sellest, et olukord Eestis on heal tasemel.
Vaatamata sellele, et üksikud juhtumid leiavad aset, tervik pilt on päris kena.
Võrreldes teiste riikidega, olukord Eestis ei osutu halvemaks.
Minu arvates soolise võrdõiguslikkuse küsimus on tõesti oluline ja mõtlemapanev.
Arvan, et tuleb kirjutada meedias igast tõsisest juhtumist, kui inimeste õigusi oli rikutud.
Samuti tuleb karistada neid tööandjaid, kes ei arvesta seadusi ja kitsendab inimeste õigusi.
Sõnu 644