I OSA.
KIRJUTAMINE   ESIMENE ÜLESANNE  Teie ees tabelites on suurematest rahvaspordiüritustest osavõtu statistika.
Teie ülesanne on kirjutada esitatud andmete põhjal asjalik tööalasesse aruandesse sobiv kirjalik kokkuvõte rahvaspordi populaarsusest Eestis koos omapoolsete kommentaaridega.
Arvestage sellega, et Teie lugejad neid tabeleid ei näe.
Oma kirjutisele pange kindlasti ka pealkiri.
TABEL 1. SEB Tallinna Maijooks (osalejad ainult naised)   Aasta   Osalejate arv  1998    100  1990    3000  1992    5000  1994    3800  1996    4300  1998    5300  2000    6000  2002    7700  2004    5800  2006    6000  2008    4300  2010    10300    TABEL 2. Osavõtt Tartu maratonist  Aasta Osalejate arv  1987    14700  1993    1700  1995    2000  1997    3600  1999    3900  2002    3000  2005    4700  2007    5400  2010    8000  Teksti nõutav pikkus on umbes 180 sõna.
   Rahvaspordi populaarsus Eestis.

Tervislikus kehas on tervislik vaim.
Sellega seoses pakun teile kergejõustiku võistluses osalejate arvu analüüsi.
Need võistlused on SEB Tallinna Maijooks, milles osalevad ainult naised, ja Tartu maraton.
Mõlemas osalevad need inimesed, kelle jaoks on see tegevus ei ole elukutse vaid aega kasulik veetmine.
1980.
-te lõpus oli Tartu maraton väga populaarne - osalejate arv ületas 14000.
Pärast Eesti taasiseseisvumist oli järsk langus - osales alla 2000 inimest.
Aga aastast 1993. aastani 2011 oli peaaegu pidev osalejate arvu kasv, välja arvates ajavahemikku 2000-2001, mil oli väike osalejate arvu langus.
Aastatel 2010.-2011.
jäi see arv samal tasemel - umbes 8000 osalejat.

SEB Tallinna maijooksu osalejate arv üldiselt kasvab ka, aga selle muutumine toimub keerulisem.
Väike langus oli 1992.-1994. aastal, pärast kasvas osalejate arv umbes kaks korda ja jõudis aastal 2001 u 8000. Aastatel 2001-2008 oli langus umbes 4000 võrra ehk peaaegu 1994. aasta tasemeni ning 2009. aastast hakkas osalejate arv kiiresti kasvama, jõudis aastal 2011 12000 osalejat.
See tähendab, et nii Tartu maratoni kui ka SEB Tallinna Maijooksu populaarsus Eestis 1990.-2000.
-ndatel aastal kasvas ning jooks nagu spordiala on Eesti elanikke sees väga populaarne.
Esitatud andmete põhjal võib oletada, et tulevikus nende võistluste osalejate arv jälle kasvab, sest rahvaspordi populaarsus Eestis suureneb.
   TEINE ÜLESANNE  Kujutage ette, et osalesite sotsiaalministeeriumi korraldatud konverentsil "SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS EESTIS".
Kirjutage oma kolleegidele sellest konverentsist ülevaade.
Lisaks üldisele tutvustusele peatuge lähemalt kahel seal arutatud teemal ja lisage ka oma arvamus.
1.       1. Naiste ja meeste võimalused tööturul.

2.       2. Soostereotüüpide negatiivne mõju töö- ja haridusvaldkonnas.

3.       3. Soolise võrdõiguslikkuse teadvustamine vajalikkus ühiskonnas.
Teksti nõutav pikkus on umbes 250 sõna.
   Lugupeetud kolleegid!
Eelmises nädalas osalesin sotisaalministeeriumi poolt korraldatud konverentsil "Sooline võrdõiguslikkus Eestis", kus arutati kaasaegse ühiskonna jaoks üks oluliseimatest teemadest - soolist võrdõiguslikkust.
Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi ei tohi inimesi diskremineerida soo järgi - nii naiste kui ka meeste õigused ja kohustused on võrdsed ja sellest lähtuvalt peavadki ka võimalused olemas võrdsed.
Aga tegelikult ei ole see nii ning sageli saab lugeda ajalehelt et sama töö eest saavad naised madalamat palka kui mehed.

Samuti on naiste ja meeste võimalused tööturul erinevad.
Selge, et mõned erialad nõuavad töötajast näiteks füüsilist võimu (keevitaja, meremees, sõidur jne).
Aga ebavõrdsus on samuti nendes valdkondades, kus inimese tööoskused ei sõltu füüsilisest võimust vaid harudusest, töövõimekusest ja hoolikusest.
Uurimused näitavad, et kui tööandja valib kahest inimesest (mees ja naine), kelle oskused on võrdsed, eelistab ta meest.
Seda võib põhjendada soostereotüüpidee negatiivse mõjuga.
Loomulikult peab tööandja tööle võttes oletada, et võib noor naine tulevikus lapsi sünnitada ja kui ta on lapsepuhkuses, peab tema asemel keegi tema tööd teha.
Aga ei pea see olema põhjuseks, miks mehi eelistatakse.
Selleks, et soolist ebavõrdõiguslikkust vältida, on kindlasti vaja ühiskonda sellest probleemist teadvustada.
Tuleb kujundada muljet, et sõltumatult soost on kõik inimesed võrdsed ja sama töö eest peavad nad saama võrdset palka.
Tööle võtmisel tuleb arvestada kõigepealt inimese oskuseid ja teadmisi aga mitte sugu.
Minu arvates on naiste roll ühiskonnas sama kõrge nagu meeste oma, aga mõnedes valdkondades (haridus, meditsiin, teenindus jne) on isegi kõrgem.
Ja oma laste eest hoolitseb kõigepealt ema, ning ei tohi meile sellest unustada.

Usun, et tulevikus saavad kõik inimesed aru, et me oleme võrdsed sõltumata soost, rassist, rahvusest, usundist ning nii tavaelus kui ka tööl suhted peavad sõltuma ainult inimese isiklikkudest omadustest.
Sõnu 654