LONDON   Raadioprogrammis teema on "London - rokkmuusika mekka" ja teemast räägib muusikapromoottor Jüri Makarov.
Tema kutsuti Londosse esimesel elava muusika konferensil.
Kogu maailm tuntus temast imeliselt.
Tema nägis mõned kontsertid Royal Albert Hallis ja Wembley Arenas, näiteks Eric Claptoni ja Brian Adamsi.
London on tema arust "kindlasti üks rokkmuusika mekka".
Täna on rasked ajad mõnel muusikafirmal.
Muusikabusinesses on konstipool jakatud selge piiriselt ja sõnumpool on arenenud: kõik laulud ei korruta ainult armastusest aga näiteks Inglismaa proge rokk räägis hingelisest avardumisest.
Aastal 1985 organiseeritakse Live Aid kontsert, aga Mandela kontserti järele ei ole olnud midagi nii suurt kui Live Aid.
Jüri elas mustas linnaosas (Elephant and Castle).
Tema rekord oli viis kontsertid nädalas.

Temale meeldis Bruce Springsteeni kontsert Hammersmith Apollos ja punk ja metalli kontsertid Camdeni Ball Roomis.
Temalle sobib eriti selline Londoni kontsertiplatsi kui Royal Albert Hall Kensingtonis, kunas tema ei viitsi seista ja seal on väga head akustikad.
   Samuti tema käis kontsertis, kinos ja teateris West Endis, ehkki West End on tema arust "kui Disneyland".
Seal on turistid ja kõik on kallist.
London on ikkagi sõbralik linn, miss on 700 keeled ja kõik maailma köökid.
Seal võib süüa kõiki maailma toituid.
Jüri soovitab osta Time Out leht, miss on list klubidest, kunstist, kirjandusest ja kõigest mis inimestele meeldib.
See on tema soovitus.
Olen ise elanud Londonis üheksa kuud ajal 1993-1994 ja seetõttu minule meeldis Jüri jutud.
Olen ka olnud Royal Albert Hallis, mis esines Eric Clapton ja Sting.
Tutvusin klubidega, mis mängitakse ennekõike pop muusikat.
Olen käinud ka Elephant and Castle linnaosas, mis olin kinos vaatamas Philadelphia filmi ja publik sai suitsutada kogu aeg, mis oli minu arust ebatavalist.
   SLÄNG   Toimetaja alustab programmi ühte näitega slängist: üks noor inimene räägis sellest sportlik lukkist, mis ei tähentanud sõnad lukk aga see oli inglise keelt ja tähentas stiilid.
Seetõttu slängil on desinformeeri võimalus.
Ikkagi slängid kasutakse omas ringis, mis võib olla grupp, seltskond või klass ja omast ringist släng võib levida laajemasse ringi.
Iga uurija on andnud slängile oma tähentuse.
Slängid kutsutakse ka jargoniks, mis tuleb inglise keelest.
Prantuse keeles seda kutsutakse argooniks.
Slängi on ikkagi elava keele tunnusega, kuigi seda peetakse negatiivseks nähtuseks.
See johtub siit, et slängi on olnud keskajal salakeel.
Nüüdsel ajal släng kasutakse subkulttuuris ja seda peetakse kõnekeeleks, mis erineb kirjakeelest.
Slängi ühineb oma ringi, sest et kõik kasutavad samad sõnad.
Mõned sõnad tulevad inglise keelest eesti keelte.
Slängisõnad on lühiked ja löövad ja slängiga saab kasutaja näitab suhtumist.
Ameerikass poliitikud kasutavad slängi rahvalikuse saavutamiseks.
Slängil on kolmed funksioonid: see on afektiivne, ökonoomiline ja humoristlik, sest et inimene võib mängida keelega.
Eesti keeles on olnud mõned slängisõnad, mis on tulnud soome keelest, näiteks "moi" ja "tsau", aga täna slängisõnad tulevad inglise keelest.

   SÕNAVARAST   Ülikooli emeriitprofessor Huno Rätse kõneleb toimetajaga eesti keele sõnavarast - omast ja võõrast.
Tema rääkib, et eesti keel on liitsõnakeel: kui paneb kaks sana kokku, saab liitsõna.
Saksa keel on siin mõttes lähetal.
Sellel on ka palju liitsõnad.

Murted on eesti keeles suhtelise erinevaid, mis tähendab, et sõnavara on suurem kui ilma murresõnad.
Kirjakeeles on ikkagi kõige suurem hulk sõnu.
Kirjakeeles öeltakse et 2000 sanaga voib katta 80 protsentit tekstist.
On sellised eesti kirjanikud, kes on väga hoolsalt olnud oma sanavõra rigastamisena, näiteks Jaan Kross.
Kirjanikude keel on mitmekülgne.
Igasugune etasiliikumine vajab vastupanu: ei viitsita enam etasi minna ja oma emakeelest tuleb väga tähtis.
On hea olla individualist Europas ja kasutada oma emakeel.
Kui maailm on väiksem, eesti keeles on enam lainulised materiaalid.
Lapsed õppivad võõrsõnu nagu traktor ja televisioon.
Mõned võõrsõnad on tulnud saksa ja inglise keeledest.

Oma sõna on oma sõna, kui me ei kasuta võõrsõnad.
Ültiselt võõrsõnad esinevad väga harva tekstis.
Kirjanikud kasutavad väga minimaalselt võõrsõnad.
Vanusõnu on tuntuvalt rohkem kuin uussõnu.
Sageli öeltakse, et eesti keel on sekakeel ja eesti keeles ei ole enam midagi soome-ugrilist.
Huno Rätsep mõtleb teisiti.
Üks näidis on sõna põrgu, mis on baltilaen ja alguses jumala nimetus.
See on ristiusu poolt tuodu ja tähendab sama kui soome perkele ja eesti kurat.
MARIE REISIK   Naise koht ei olnud kerge 20. sajandi algul.
Eesti riigi oli konservatiivne ja meestekeskine.
Naise osa oli olla laste kasvataja ja tema sai teha koduse tööd.
Tal ei olnud mingaid poliitilisi õigusi, aga see ei olnud enne iseseisvust ainult naiste probleem.

Sotsialism oli ültse populaarne.
Sotsialismi kaltumine oli mones mõttes eesti noortele naistele isegi loomulik.
Sotsialistid tegelasid kõige silmapaistvamalt naisküsimuste arutamisega.
Naispoliitikuid meil ometi ei ole palju olnud.

Aastal 1917 saabus naistele poliitiline vapautus.
Kogu 22 aastal iseseisvuse jooksul ei olnud ühtegi naisministri eesti riigikogus.
Ühiskond jäi ikkagi patriaalseks ja maskuliinseks.
Naiste rolli nähti naiste kasvatajana ja kodu üllapidajana.
Kui naiste seljataga oleks seisnud aktiivne naisvaljaskond, siis oleksid naad kindlasti parlamenti pääsenud.
Kunas oli vähe hääli jäi naised riigi juhtumisest kõrvale.
Naiskongressi küsimused olid läbi aastat ühed ja need samad: naiste õiguste kaitse, naiste majandusliku olukorra parantamine, võitlus prostitutsiooni vastu või ligviteerimiseks ja naiste ja meeste epavõrdne kohtlemine samasuguste ameti kohta.
30. aastatel lõpus muutus naiste olukord kehvemaks.
Marie Reisik (1997-1941) oli eesti poliitik ja naisliikumise juht.
Ta valiti kaks korda riigikogusse ja juhiks teisel eesti naiste kongressil aastal 1920.
Ta oli Pärnumaalt, Killingi- Nõmmest.
Tema läks Prantsusmaale ja tema töötas õpetajana.
Hiljem tema tuli tagasi Tartusse, kus tema jätkas õpetaja tööd.
Tema liitus Tartu naisterahvasseltsiga ja sai eestimeelne naisliikumise eestvedajaks, kui tema oli toimetajana Tartu naisterahvaseltsi käsitöölehes Naiste töö ja elu.
Selle ajakirja oli naisliikumise lipplaev.
Ajakirjas hakkasib ilmuma naisküsimust käsitlevad artiklid ja diskussioon muutus laiemaks.
Mariel oli julged mõtted.
Tema rääkib, et naisel peaksid olema võrdsed õigused meestega kõigitest küsimustest.
Tema nimiteti feministiks juba eluajal.
   SOOME JA EESTI 90   On Eesti riigi 89. aastapäev ja programmis räägitakse Eesti ja Soome iseseisvusest.
15.
11.
1917 oli tegelikult see kuupäev kus nii eestlased kui soomlased otsustasid, et on aeg iseseisvuseks hakata.
Sided nende riigide vahel oli lähedaned; keeled ka meenutasivad teineteise.
Elias Lönnrot tuli sellele järeldusel, et need kaks keelt on siiski liiga erinevad.
Need ei või ühes olema ühiseriigi ühine keel.
Aastal 1869 oli Tartus laulupidu ja mitmeid tuntus soome kultuuritegelased fennomaanid oli delegatsioonis.
Aastal 1863 Soome sai entale tagasi riigipäeva.
Aastal 1869 süntis esimene plaan tulevasest Eesti-Soome ühisriigist.
Soome silt -idee on sellest ajast.
Eesti arutas ühisriigid ka Venemaaga, kui see oleks olnud demokraatik vabariik ja autonoomsed piirkonnad oleks olnud võimalused.

Eesti-Soome ühisriig oli üks tagavaraväljä, aga Soomes oli vabadussoda.

Polariseerumine oli teravam ja ühisriigi plaanid katusid üsna kiiresti.
Aastal 1918 katusid Eesti lootused, Eesti vabadussoda algas ja pärast seda Balti-Skandinaavia federatsioon jäi ainult koostööks.
Konstantin Päts antsid oma õnnistumise, et võiks luua kuningriig.
Tulevane kuningas jõudis Tallinnasse, aga ta ei jõudnud kaugemale, kuigi tema piti minema ka Soome.
Olukord Soomes muutus ja kuninga valimisidee tuntus kumaline eriti kui esimene maailmsoda lõppus.
Pärast molemad vabariigid jälle räägisid ühiseriigist.
Täna või räägida kahe linna, Helsingi ja Tallinna ühinemisest sest et umbes 100 000 eestlased käivad Soomes tööl.
Kontakti on.
Juba räägitakse tunnelist ja raudteest Tallinna ja Helsingi vahel.

   DIAKOONIATÖÖ EELKs   Sõna diakoonia tuleb kreikakeelsest sõnast diakonia, mis tähedab teinimine.
Diakon teeb oma töö rõõmuga.
Nendel on hea meel kui nad saavad teiste ja jumala riigi jaoks ära teha.
See on tegemist inimestega ja seda võib võrrelda sotsiaalitööga.
Diakoonia tähendab, et ta on osa kiriku olemusest.
Diakonid käivad külas vanate inimeste kodus ja töötavad päevakeskudes ja supiköögides   ja lähetavad postikaarteid ja rõõmustavad inimestele.
Selle sama tööjaoks on tõiesti kõik   vabatahtlikud teretulnud ja väga palju on sellist vabatahtliku tööd diakooni alal.
Me   vajame kõige rohkem tunnustust ja tähelepanud, et keegi meid oluliseks peab.
Diakoonitöö   annab hingerahu et sellise rõõmu oma saavutusest, "saan midagi head teha".
Üks osa diakoonitööst on leinatöögrupid.
Grupides inimesed saavad räägida oma leinast,   kuulata teiste asju ja nad õppivad elama oma leinaga.
Teine tähtis osa diakoonitööst on   hiv/aidstöö.
Kiriku organitseerib seminaareid Eesti linnades, mis räägitakse, mida diakonid   või teha Aidsi takistamiseks.
Oleks head, kui tulevikus oleksid vabatahtlikud, kes tahaksid   teha midagi just oma ümbruse heaks, et oleks sellised grupid, kus tegeletakse just nende   asjutega, mis just seal oma kogutuse ümbruses on olulised.
Näiteks on vaja noorte   päevakeskus, kus lapsed saaksid tulla peale kooli.
Raha on üks probleem, aga initsiatiiv on kõige olulisem.
   NAISVAIMULIKUD SOOMES   Programmis räägitakse naistest vaimuliku ametis Eestis ja Soomes; milline on suhtumine naisvaimulikesse Eestis?
Eestis sai mõõtunud kahetuhandeseitsemandel aastal naisvoimuliku ordineerimisest täis nelikümment aastat.
Kui mõteltakse, kui kaua on tegutsenud organiseeritud naisteoloogid, soomlased on jällegi eestlasist eespool: naisteoloogi ühendus looti Soomes 1934 ja Eesti oma 2004 aastal.
Soomes naisvaimulike vastaste hääled on väga kõvad ja kirikul on tegelikult päris suured probleemid Soomes - mida teha ja kuidas edasi minna?
Peab mõtelda, kes on tugevalt naisvaimulike ordineerimise vastu ja kuidas probleemid käsitleda.

Öeltakse, et ametlikus statistika järgi selliseid raskeid probleeme, mis naiste ordineerimisest lähtuvad, on Soome kirikus tegelikult ainult kahes protsentis kogutustes.
Mingist suurt küsimust siin ei ole.
Küsimused on päris rasked ja ültised ja kirik peab nüüd hakkama saama nende asjutega.
Üks hiljutine kohtuprotsess toimus Hyvinkääl sügisel 2007.
Selle otsus oli see, et meesõpetaja, kes keeltub naisvaimulikuga koostööst, ei võiks nagu töötada kirikus.
Tulemusena sai kolm inimest kuhtulikult karistada.
Selgust ei ole, kuidas sellised asju lahentada - teoloogiliselt või juriidiliselt.
Kiriku ametliku korra järgi on teretulnud naisvaimulikud Soomes.
Kirik on vastuvõtnud otsuse 1988 aastal et naisi võib kiriku õpetajateks ordineerida.
Sellest praegu ei ole keegi taganenud.
Eesti kirikus on oma naisvaimulike ordineerimise vastane pool, aga eestlased on siiski saanud rahulikult oma asju selgitada ja naisvaimulikud aksepteerivad ka iga inimese isikliku arvamust.
On olnud arvamisi ja arusaamisi et ühel või teisel puhul ei taheta naisvaimulikega koos olla või ei taheta nendega ordineerida.
Kartust ei ole mõtted kultiveerida.
Kirikus lähetakse teoloogilisest antropoloogiast mille järgi lootu nii mees kui naine on jumala ees võrdne.
   RISTIMINE EELKs   Ristimine on niin loomulik, et kunagi on hea arutleda ja mõelda selle üle, miks ma olen ristitud ja miks ma tahan et minu lapsed saaksid ristitud.
Ristimine lutherlikus kirikus on sakrament ja selle sakramenti kaudu saatakse kirikuliigmeks.
See tähendab ka seda et aname oma lapse jumala kätte.
Kakskümment aastat tagasi oli kirikus ristimine traditsiooni järgi ikkagi väga püha ja ristimistalituse ajal tavaliselt kogudus seisis püsti ja võttis nii öelda selle ristitud lapse oma kogutuse keskele vastu.
Lutherlaste jaoks on oluline just see, et sa saad ristida lapse ja sa oletki pühendatud Jumalale.
Baptistite juures on oluline see et sa ise tunnistad seda et nüüd ma soovin saada Jumala lapseks ja selle ristimise kautu siis pühitakse sind Jumala lapseks.
Laps peaks saama kristliku kasvatuse või kristliku vaimsuse kui tema üleskasvab.
Ristivanemad ei oma samuti vähatähtsat rolli.
Tavaliselt poisslapsel on kaks ristiisa ja üks ristiemaja ja tütrukul on kaks ristiema ja üks ristiisa.
Täna päeval leeripüha on see suurem püha sellest et kogutus saaks sellest rohkem osa.