1.
1960. aastate nn.
sulaperioodi Eesti kultuuri üldiseloomustus.

2. Ei aima kauge Korea ega Hiina sest/ paelast me Balti pealinnade vahel,  aga nii Toompealt kui Gediminasest Moskvale sisendab hirmu see ahel!

Millisest sündmusest kõneldakse P. Aimla luuletuses?
Millal see toimus ja mida see Balti riikide jaoks tähendas?

3. Eesti aja- ja kultuurilugu filmis (esmajoones loengutes vaadatud filmide põhjal).

1. Sulaperiood on seotud uue valitsejaga.
Nikita Hrushtshovi valite periood oli palju pehmeme ja palju parem NSV rahvale, kui Stalinismi terror.
Hakkas arenema teatrikultuur.
Olulisemad teatri keskused oli "Estonia" teater ja "Vanemuine".
Inimesed rohkem huvitatud ooperas, baletis.
Tulevad uued  lavastajad ja uued etendused.

Kinos debüteerivad eesti rezisöörid: Müür, Käsper, Kromanov.
"Mäekula piimamees", "Viimane relikvia".
Levib kunstihuvi Eestis: näitused, uued kunstnikud, jälgisid euroopa stiili, abstraktsionismi.

Kavas uus kassettipõlvkond - filmid, muusikat võiks nüüd lindistada, säilitada.

Areneb televisioon, paljudes korterites oli juba teler, vaatasid rohkem soome televisioone.

Kui vähenes tsensuur (stalinismi peale) kirjanikutel tuli rohkem võimalusi oma sõnu esitleda.

Kuulati raadiot, muusikat.
Oli populaarne Inglismaa "Beatles" ansambel.

Kokkuvõtteks võib julgesti öelda, et see oli täpselt SULAaeg.
Inimesed tundsid huvi kõigedele kultuuri aspektidele vastu.
Kõik mis oli surve all praegu arenes ja sai oma teist sündimust.
Inimesed ise käisid koorides või mingi ringis oma huvilisi ja harrastusi arenema ja nautida.

2. Nagu mina aru sain see on seotud Baltik kettiga.
See tõeline surve vastu protest kogunes ja ühendas 2 miljonit inimest Eestis, Leedus ja Lätis.
23 augustil 1988a.
(see oli 50 aastat Ribbentroppi-Molotovi pakti all kirjutamise päevast).
Inimesed tulid välja tänavasse ja Lõuna Leedust Põhja Eestini oli üks elav inimeste kett, kõik inimesed hoidsid teise inimeste käed.
See oli vabaduse tahtmise sümbol.
See sündmus muidugi väga vapustas NSV liidu, Moskvat ja kogu maailmat.
Ameerika, Euroopa panid tähelepanu Balti maade vabaduse küsimustele.
See oli tõeline suur samm vabaduse saavutamiseks.
See sündmus koos teiste Eestis toimunud sündmustega (nagu streik Hirve pargis, IME organiseerimine, oma lippu tagasi tulek) aitas Eestimaale oma eesmärgi saavutada.
- 1991 a vabadust.

3. Eesti aja- ja kultuurilugu filmis võib jälgida esimestest filmidest, mis tehti meie eesti rexisöörid "Leningradi" stuudias.

Esimene värvifilm oli "Valgus Koordis" Georg Otsiga pearollis.
Seda filmi olen ma loenguses näinud.
See iseloomustab kolhoosi ja sovhoosi asutamisega.
See "muinasjutt" näitab meile, kui hea ja kasulik oli kolhoosis elada, kui hea saak oli igal aastal, kui head ja sõbralikud suhted on kolhooside talumehede vahel.
Muidugi tõeliselt oli natuke teine pilt.
Aga toll ajal see raamat ja pärast see film olid väga populaarsed, said preemiad.

Veel hiljuti vaadanud film "Kevade" Oskar Lutsu raamatu järgi.
Lahke, hea ja tõesi huvitav film eesti õpilastest venestamise aega kasvatanud.
Kui raske oli vene keeles õppida ja kui armas ja huvitav oli kõik mis õppinguid ei puudu.

Veel revolutsiooni perioodi ka ma hästi uurisin ja jägisin "Kõik minu Leninid" filmis.
See vene keelne lugu oli esitletud nagu nali, aga ka hästi demonstreeris missugune kaos ja ebakindlus oli tollajasel Eestil ja Venemaal.

Filmide järgi on väga huvitav ajalood uurida, see annab mitte ainul visuaalset pildi aga veel ka teiste inimeste arvamusi (rezisööri, näitlejäid).
See annab hästi tollajase atmosfääri tajuda.