Lugupeetud Tiina Kaalep!

Kirjutab Teile Tallinna Tehnikaülikooli õpilane Eesnimi Perekonnanimi.
Nägin "Eesti Ekspress" ajalehes Teie artikli "Vähenõudlike põlvkond".
Ta pakkus mulle suure huvi ning pani mõttesse.

Nüüd tahan selles kirjas jagada Teiega oma arvamust artikli kohta: millega olen nõus ja millega ei ole, mis oli hea ja mis mitte.

Kõigepealt määran, et lõpuni lugedes ei saanud ma teada kui palju on neid noori, kes löövad ukse jalaga pärani ning kumb on rohkem: neid, kes hoolivad eeskätt, või neid, "kes tahavad palju pappi".
Kahjuks, Te ei öelnud midagi selle arvude kohta, aga minu mõttes see on väga tähtis.

Mina ei ole ka täiesti nõus, et rühm neist, kes ei tea, mis neist saab on nii suur.
Näiteks, kõik minu klassikaaslased ja sõbrad astusid ülikoolidesse selle erialadele millest unistasid.
Usun, et olid niisugused abituriendid, kes valisid ainult seda tuleviku ala mis tema eksamite punktid lubasid.
See probleem tuleb aga mitte riigieksamite loteriist, vaid selle asja põhjus on selles, et riik ei finantseeri neid erialasid, mille vastu tunnevad noored rohkem huvi.
See on aga minu isiklik arvamus.

Samal ajal meeldis, et Teie ka saate aru, et riigile on vaja "värskust ja särtsu", ekstraordinaarseid ja edasilükkavaid inimesi, uue plaanidega, uue lootustega, uue unistustega.
Ei ole selge aga miks neid peavad olema ainult ministrid?

Loodan, et minu väike kriitika oli kohane.
Üldiselt öeldes, artikkel on päris teaduslik ja huvitav.

Parimate soovitega,              Eesnimi Perekonnanimi    http://www.
ekspress.
ee/viewdoc/15920B432DA110B0C225718600353E84