Tere, lugupetud Tiina Kaalep.

Lugesin hiljuti Teie artikkel ja tahaksin kirjutada oma arvamus sellest.
Artikkel oli huvitav ja ma mõtlen, et ta andis palju uut ja kasulikku informatsiooni noorte inimeste kohta.

Ma olen nõus absoluutselt Teie artikliga.
Eriti sellega, et palju abiturieendid ei tea, mis neist saab.
Sellepärast nende otsustus sõltub riigieksamite tulemuste eest.
Nad ei tea, kuhu nende punktidega üldse saab minna.
Mul oli ka.
Loomulikult ma alati tahaksin õppida majandusteatuskondis TTÜs, sellepärast minu ema lõpetasin see.
Aga ma ei teadsin, kas ma oskaksin astuda või mitte.
Tõeline, et abiturieentidel pole peale sisetunde, kuidas eksamid läksid, tegelikult midagi, millele tulevikuplaane rajada.
Kõik on otsustanud millal tulid eksamite tulemused.

Mitte kõik inimesed lähevad edasi õppima sinna, kuhu nad tahavad.
Palju inimesi lähevad, kuhu sisse saavad.
Nad ei hooli alast, vaid ainult sellest, et oleks koht, kus käia ja mingi palk saada.
Tegelik elu toimub mujal: kodus, tänavatel, igatahes mitte tööga seoses.
Vaid tööl me viibime rohkem aega kui kodus.
Ja see mõjutab halvasti nendel inimestel.
Väga täpselt, et rahaasjus abituriendid samas realistlikud.
Kümme tuhat kätte on üsna keskmine number, reisida ja maja liisida on sellega juba keeruline.
Vaid üksikud unistavad julgemalt ja võtavad kas või mõttes suuremaid riske.
Ja see on õige.

Minu üldine arvamus, et vajab ühiskond värskust ja särtsu, uut verd, neid, kes tahavad ja saavadki ministriks ja peaministriks.

Kes teeksid ümber mittetoimiva meditsiinisüsteemi, teaksid, mis vead on hariduses ja suudaksid seda muuta.
Ma loodan, et tulevikus riik hakkab aitama noori inimesi rohkem ja võib olla midagi muutub paremas suunas.
Kahjuks see kõik on lootus järgmiste aastakäikude peal.

Lugupidamisega, Eesnimi Perekonnanimi.

http://www.
ekspress.
ee/viewdoc/15920B432DA110B0C225718600353E84