Lp.
Tiina Kaalep.

Minu nimi on Eesnimi, ma olen Tallinna Tehnikaülikooli õpilane.

Ma kirjutan teile sellepärast, et lugesin ajalehest teie artiklit "Vähenõudlike põlvkond" ja tahaksin muljeid jutustama.

Mulle väga meeldis kuidas te kirjutasite meiest põlvkonnast.
Te sundisite mind välja mõtelda sellest, kuidas tänapäeval noored inimesed valivad endale elukutset.

Ma olen nõus teiega, et palju inimesi üldse ei tea, kelleks nad tahaad saada ja lähevad õppima sinna kuhu sisse saavad.
See on ebaõigelt, sellepärast, et inimene õpib seal, kus talle ei meeldi ja saab niisuguse elukutset, milline talle ei huvita.
Ma ei saa aru inimesi kellele "on vaja ainult et oleks koht, kus käia ja mingi palka saada".
Ma arvan, et inimene peab mõtlema juba koolis kuhu ta kavatseb edasi minna õppida, kelleks ta tahab saada, milline elukutse talle meeldib.
Ta peab tõeliselt hindama oma võimelisused, millal ta läheb ülikooli õppima.

Ka ma olen nõus teiega, et "rahaasjus on abituriendid väga realistlikud".
Ma mõtlen, et mitte ainult abituriendid, aga kõik inimesed tahavad suurt palka saada.
Kõik inimesed tahavad vääriliselt elada: reisida, maja ja auto osta, elada ilma probleemita.

Õigesti on see, et meie arstid, õpetajad, sotsiaaltöötajad "peavad oma töö eest saama väga palju rohkem raha kui täna".
Nenden on väga raske töö, milline nõudleb palju teadmiseid, oskusi ja tahtejõudu.

Lõppes ma tahan öelda, et ma mõtlen, et palju sõltub meiest riigist.
Kui meil oleks tasuta õpetus, võib olla, et rohkem inimesi valivad õige elukutse.
Sellele ma tahaksin lõpetada oma kiri.

Lugupidamisega Eesnimi P. http://www.
ekspress.
ee/viewdoc/15920B432DA110B0C225718600353E84