Juba  üle kümne aasta on anonüümset sõnavõtmist lubavates Eesti  meediaväljaannetes kordunud üks ja sama traditsioon: alati, kui tuleb  juttu nn Eesti venelastest ehk venekeelsetest eestlastest, ilmuvad  kommentaaridesse kohe teatud tekstid.
Võtame kas või 19. detsembril  Delfis ilmunud intervjuu Venemaalt Eestisse kolinud rokiloolase Artemi  Troitskiga, mille taha ilmusid nagu lausa automaatselt sellised  traditsioonilised nn mõtteavaldused: "Venelased toodi Eestisse selleks,  et see riik igaveseks hävitada ja teha sellest Venemaa osa&quot;; "valdavas  enamuses Eestis elavad venelased ei ole immigrandid, vaid Vene  kolonistid ja nende järeltulijad&quot;.
Ja nii edasi.
Vana laul, mida muudkui  korrutavad tegelased, kes ehk tahaksid ennast nimetada Eesti  patriootideks.

Samamoodi võib venekeelses Delfis lugeda Eesti  vabariiki ja eestlasi sõimavaid sarnase koega kommentaare.
Suurt  erinevust ei ole.

Kellele tuleb Vene raha?

Tundub, et keegi on huvitatud, et aastaid ja  aastakümneid käiks eestlaste, nii põliste kui ka venekeelsete vahel üks  pidev hõõrumine ja üksteise sõimamine.
Mitte väga ammu,  27. novembril 2014 võis maailma meediast lugeda uudist, et üks Kremli  sidemetega pank on rahastanud suurte summadega Prantsuse  parempopulistlikku, Marine Le Peni juhitud parteid Front National.
Le  Penide perekond on Prantsusmaal ammu tuntud n-ö patrioodid, kes on riigi  rahvusliku puhtuse eest aastakümneid palju muretsenud.

Kui Venemaa rahastab miljonitega juba  suhteliselt kaugeid "isamaalasi&quot;, siis miks ei peaks kena hulk eurodeks  konverteeritud rublasid kukkuma ka Eesti "rahvuslikele&quot;  klaviatuurisõduritele?
Sest nemad hoolitsevad, kas või väheke, selle  eest, et ei täituks Venemaa "lähivälismaa&quot; ja "kaasmaalaste&quot; poliitika  jaoks hukutav stsenaarium: venekeelsed eestlased tunnevad end Eestis  hästi, nad tunnevad end siin järjest enam kodus, nad tunnevad end  täieõiguslike eestlastena, põliseestlastena võrdsetena ning nad on  valmis vajadusel ka Eestit kui oma kodumaad kaitsma.

Hea küll, anonüümsed kommentaarid ehk pole ehk  eriti kõva argument, sest neid saab vorpida iga eesti keelt oskav  inimene.
Kuid palju tõsisem on lugu siis, kui samasugust retoorikat  hakkavad tootma täiesti prominentsed, isegi väga olulistel kohtadel  töötavad inimesed omaenda nime all.

4. detsembril 2014 ilmus Eesti Päevalehes  keeleteadlase ja poliitiku Urmas Sutropi artikkel tülinoriva pealkirjaga  "Eesti riik ei piira venekeelse hariduse andmist, aga peaks, sest  kakskeelne haridus on okupatsiooni pärand&quot;.

Vesi Kremli propagandaveskile Kui Sutropi artikkel on pealkirjast hoolimata  sõnastatud üpris ettevaatlikult, siis Eesti Päevalehe peatoimetaja Urmo  Soonvald nii peen pole .
Tema artikkel "LOE, kuidas Keskerakond on  kaugenenud eestlastest ja mänginud end Kremli maailmavaate esindajaks  Eestis&quot; on iseenesest rutiinne Keskerakonna kriitika.
Kuid Soonvald ei  jäta midagi mitmetimõistmise hooleks, teatades kohe alguses: "Riigikogu  valimisteni on jäänud 2,5 kuud ja selgemalt kui kunagi varem on näha, et  Keskerakond on pannud kõik munad ühte korvi, püüdes valimiste eel  meeldida vaid venekeelsele valijaskonnale.
Eesti, eestluse ja Euroopa  eitamine on võtnud hämmastavad pöörded.
&quot; Lihtne loogika ütleb, et venekeelsele  valijaskonnale "meeldida püüdmine&quot; on automaatselt Eesti, eestluse ja  Euroopa eitamine.
Seega, kui Urmo Soonvaldi sõnu uskuda, elab Eestis  mitusada tuhat mitte ainult Eesti ja eestluse, vaid ka Euroopa vaenlast.

Aga loomulikult on sellised artiklid -  prominentsete eestlaste kirjutatud ja suurtes väljaannetes avaldatud -  magus mesi Kremli propaganda keelele.
Tasub vaid need tõlkida vene  keelde ja ülilihtne on venekeelsetele eestlastele selgeks teha, et siin  neid ei sallita ning vaid emake Venemaa suudab neid vastikute eestlaste  eest kaitsta.