Aasta  lõpus on jõuluvana igasse peresse oodatud külaline.
Euroopa Liidus, kus  liikumine vaba, pole tal enam riigipiiridega seotud takistusi ja  kingitused jõuavad meie kodudes kuuse alla mõne tunniga.
Kui aga hakata  meenutama okupatsiooniaega, siis pidi jõuluvana meile rõõmu toomiseks  end nimetama näärivanaks ja ideoloogilise kindlustunde tagamiseks kaasa  võtma Snegurotška.
Ometi said kingid siiski toodud.
Tõsi, mõned päevad  hiljem.

Loo moraal on see, et kui mõõdukalt vassida,  pääseb igale poole ja eesmärgipäraselt tegutsedes saavutatakse oma  tahtmine.
Just seetõttu peame ka piirideta Euroopas ja Schengeni vaba  liikumise ruumis silmas pidama, kes Eestis käib ja milliste mõtetega ta  siia tuleb.

Just sarnased küsimused kerkisid, kui  detsembri keskel peeti Tallinnas kinni ja saadeti riigist välja Itaalia  ajakirjanik Giulietto Chiesa.
Välismeedia teatel on 1940. aastal  sündinud Chiesa ajakirjanik ja poliitik ning endine Euroopa Parlamendi  liige.
Enne 1991. aastat oli ta Itaalia Kommunistliku Partei liige ja  töötas üle kahekümne aasta Moskvas ajalehtede l'Unità ja La Stampa  erikorrespondendina.
1980ndatel rahastas Giulietto Chiesa tegevust  Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei.

Mõjutustegevuse tööriist Isik,  kellest juttu, on käinud ka varem Eestis ning esinenud eestivaenulike  seisukohtadega.
Ta on näiteks kaitsnud ja õigustanud Arnold Meri  tegusid, kes oli kohtu all seoses inimsusevastaste kuritegudega  (küüditamine).
Okupatsioonivõimu korraldatud küüditamiste ja  arreteerimiste läbi kaotasid Eestis kümned tuhanded inimesed oma elu või  tervise ning Eesti ühiskonda tekkis haav, mis on siiani raske paranema.

2011. aastal esitles Giulietto Chiesa Tallinnas raamatut "Läti  kandidaat", kus muuhulgas käsitleb pronkssõduri teisaldamise teemat ja  kõrvutab Balti riikides toimuvat rahutustega Aafrikas.

Igal riigil on õigus otsustada välismaalaste  riiki lubamine ning õigus kehtestada isikule sissesõidukeeld avaliku  korra ja riigi julgeoleku kaalutlustel.
Igat juhtumit käsitletakse  eraldi ning ühtki otsust ebasoovitavate välismaalaste Eestisse  mittelubamiseks ei langetata kergekäeliselt.
Vajadusel see otsus aga  langetatakse.

Giulietto Chiesa on Kremli-meelsete ühenduste  katusorganisatsiooni ja Venemaa informatsioonilise mõjutustegevuse  tööriistana tuntud organisatsiooni Mir Bez Natsizma (MBN) liige.
MBN-i  tegevus väljendub eeskätt Balti riikide süüdistamises natsismi  heroiseerimises ning II maailmasõja aegses kollaboratsionismis.

Kümned tuhanded Eesti pered teavad, kuidas oli  nende suguvõsas lugu tegelikult ja võivad kinnitada, et Sinimägedes ei  seistud relv käes mitte natsismi, vaid vaba Eesti riigi kaitsel.
Tõde on  vaataja silmades.
Eesti jaoks on iseseisvus enesestmõistetav.
Ida poolt  vaadates on see aga probleem, millega tegeleda, ja tulemuslikum on, kui  meie riiki vastustavad meie Euroopa Liidu partnerriikide kodanikud, kes  Kremliga koostööd teevad.

Kokkuvõtvalt oli Giulietto Chiesa puhul tema  senise tegevuse tõttu põhjendatult alust arvata, et tegemist on Venemaa  mõjutustegevuses osaleva inimesega, mistõttu tema Eestis viibimine võib  ohustada Eesti Vabariigi julgeolekut, avalikku korda ja ühiskondlikku  turvalisust.
Just seepärast tuli tal ka Eestist lahkuda.

Kui on vaja, astume samme Põhiõiguste ja -vabaduste tagamine ning  põhiseaduslike väärtuste kaitse on riigi ülesanne.
Sissesõidukeeld on  ennetav meede, et hoida ära võimalikku rünnet kaitstavatele hüvedele  nagu riigi julgeolek, avalik kord, ühiskondlik turvalisus või teiste  isikute tervis.
Sissesõidukeelu kohaldamine tugineb rahvusvahelise  õiguse põhimõttele, mille kohaselt on riigil suveräänne õigus otsustada,  kas ta soovib välismaalase viibimist oma territooriumil või mitte.
Lisaks on Eesti Vabariigil suveräänse riigina õigus otsustada, kui  intensiivne peab olema isiku tegu, mida saaks käsitleda ohuna avalikule  korrale või riigi julgeolekule.

Endise siseministrina saan kinnitada, et sise-  ja välisjulgeoleku tagamine on 21. sajandil tegevus, mis suurelt osalt  avalikkuse eest varju jääb.
Pole vaja tanke piiril või sõjaväepatrulle  tänaval, küll aga teadmist, et vajadusel astutakse vajalikud sammud  turvalisuse tagamiseks konkreetselt ja viivituseta.

Jõuluvana on Eestisse ikka oodatud.
Näärivana  puhul tuleb aga selgeks saada, kas tema eesmärk on ikka ainult lastele  rõõmu toomine või on tal heade soovide varju peidetud hoopis muud  kavatsused.