Möödunud  aastal töötas Eestis avalikus teenistuses 29 950 inimest.
2007. aastal  oli 30 000 ametnikku, vahepeal langes nende hulk 27 000ni, et seejärel  jälle taastuda.
Seejuures on ametnike kuupalk veerandi võrra kõrgem  riigi keskmisest.

Eesti elanike arv kahaneb, töötajad ja  maksumaksjad on parema elu otsinguil suundunud välismaale.
Nõnda muutub  nii suure ametnikehulga ülalpidamine ühiskonnale järjest koormavamaks ja  kulukamaks.

Bürokraatia püüab igal moel tõestada oma  vajalikkust ja üha karmimate meetmetega kokku kogutav maksuraha peab  aitama hoida riigimasina töökorras ka siis, kui elanike arv väheneb.
Seda tunnevad omal nahal ka ettevõtjad, kes upuvad järjest  keerulisemasse nõuete, reeglite, arupäringute ja äkiliste  seadusemuudatuste rägastikku nagu kurtis Eesti Päevalehes filmitegija  Andres Maimik.

Kuigi poliitikud kiidavad Eesti lihtsat  maksusüsteemi, on pisiriigi maksuametil uus šikk bürookompleks Ülemistel  ja statistikaameti sama uhke kuuekorruseline hoone, mõlemad siblivaid  ametnikke tihedalt täis.
Sama tihedalt saab maksumaksja varal palka  saavate ametnikega täidetud ilmselt ka uus superministeeriumi hoone,  mille ametnikud protestidest hoolimata siiski püsti plaanivad panna.
Ametnike  hulga piiramise vajadust on möönnud ka värske rahandusminister Maris  Lauri.
Ta on seadnud sihiks vähendada valitsussektorit umbes 500 inimese  võrra aastas.
Samas oleks vale, kui plaanitav kokkuhoid saavutataks  pelgalt õpetajate, arstide, politseinike või päästeametnike arvelt.

Eestis on kohti, kus valla suurim tööandja on  vallavalitsus.
Sellised omavalitsused ei saa olla jätkusuutlikud.
Maksuraha ei saa koguda vaid selleks, et bürokraatiat ülal pidada.
Seega  tuleb üle vaadata, kas selliseid asutusi üldse on tarvis ning  paljuräägitud haldusreform lõpuks ellu viia, liites jõuetuid  omavalitsusi tugevamatega ja vajadusel maavalitsusi kui parteikontorite  pikendusi kinni pannes.

Kogu maailma seiklejate Eestisse meelitamisest  e-residentsuse abil on vähe kasu, kui kohalikud ettevõtjad tunnevad end  bürokraatiast lämmatatuina.
Kui viimane Eestist lahkuv töötegija  kustutab enda järel tule, siis millest kavatseb valitsussektor elama  hakata?