Euroopa Liidu ja rahvusvahelise merendusorganisatsiooni nõuete  kohaselt ei tohi alates tuleva aasta 1. jaanuarist Euroopa sisemerel  (Põhjameri, Läänemeri ja Inglise kanal) sõitvate laevade kütuse  põlemisjäägi väävlisisaldus ületada 0,1 mahuprotsenti.
Keskkonnakaitsjad  on saavutanud järjekordse võidu.
Väävliühendid ohustavad inimeste  tervist ning vähendavad merevee hapnikusisaldust ja sellega kalade  populatsioone.

Direktiivi täitmiseks on mitu tehnilist võimalust, nagu väga puhta ja  kalli diislikütuse kasutamine senise raske kütuse asemel, veeldatud  maagaasi (LNG) või heitgaaside puhastussüsteemide kasutamine, seniste  mootorite väljavahetamine või ümberseadistamine.
Kõik need meetmed  suurendavad reisi- ja kaubaveo hindu.

Suvel (EPL, 23.
07.
2014) näitasid Tallinki arvutused, et laevapiletite ja kaubaveo hinnad võivad tõusta paarkümmend protsenti.

Nüüd on 2015. aasta piletite hinnad nähtaval Tallinki koduleheküljel.

Kui lõppeval aastal maksis Tallinna-Helsingi pilet keskmiselt 24 eurot,  siis uuest aastast tõuseb see 37 euroni ehk 54 protsendi võrra.
Lennupiletite hinnad jäävad loodetavasti kaks korda kallimaks.

Kindlasti tõusevad ka kaubaveo hinnad.
Värske uuringu kohaselt  suureneksid väävlidirektiivist tulenevalt soomlaste kulutused meritsi  kulgevatele kaubavedudele hinnanguliselt 600 miljoni euro võrra aastas.
See sunnib kaubasaatjaid ja -saajaid valima mere-, auto- ja  raudteetranspordi vahel.
AECOMi uuringu alusel võib Soome  80-miljonilisest aastasest meritsi kulgevast väliskaubaveost 10-12  protsenti suunduda Euroopasse Muuga sadama ja Rail Balticu kaudu.
See  aitaks Balti riikidel kanda Rail Balticu ekspluatatsioonikulusid.

Kui kunagi peaks valmima Helsingi-Tallinna raudteetunnel, suureneks  Rail Balticu kaudu käiv Soome-põhine kauba- ja reisijatevedu veelgi.
Tunneli rajamise reaalsust selgitava eeltasuvusuuringu tulemused  avaldatakse tuleva aasta veebruaris.