Oli  suurte äratundmiste ja lootuste purunemise aasta.
Kinnitust sai see,  mida me pelgasime, kuid sisimas ikkagi lootsime, et ehk seda ei juhtu.
Ent suurel naabril ikkagi jätkus jultumust sõjakatelt sõnadelt tegudele  üle minna ja alustada suurt mängu, et rahvusvahelise üldsuse  taluvuspiiri katsuda ja proovida, mida head ja paremat õnnestub mandunud  läänelt seekord välja pressida.

Õnneks on meil sõpru ja liitlasi.
Ja ka lääs  näib olevat aru saanud, et maskid on langenud ja Venemaaga vanamoodi  enam ei saa.
Austraaliast tuli suur tiigrite taltsutaja ja kurgede  lendama õpetaja tagasi, saba jalgevahel.

Käes on suurte kõnede ja  aastalõpuintervjuude aeg.
Ei üllatanud seekord keegi.
President hoiab  ilmselt paremaid padruneid vabariigi aastapäevaks, Savisaar rääkis nagu  ikka seda, mida tema auditoorium temalt ootab ja Rõivas... Jah, see oli  nüüd küll ootamatu.
Rõivas tõdes, et Eesti sai endale tänavu väga hea  peaministri.

TV3 ärajäänud intervjuus, mille teravamad  küsimused valitsusjuhile ei sobinud, poleks ehk tõesti saanud sellise  seisukohaga välja tulla.
Tulumaks  langeb 1% ja lapsetoetused tõusevad 45 euroni.
Alampalk tõuseb 35 euro  võrra 390 euroni kuus ja töötutoetus kasvab veidi.
Kütuse hinnad on üle  aastate madalad ja talv seni üsna pehme, nii et küttekulud lakke pole  tõusnud.
Lootust on, et äkki tulebki uus aasta kodanikule veidi parem.

Ennustame ka.
Putin järgmist aastat  Kremlis üle ei ela.
Kas aga tema järeltulija on mõistlikum, pole kindel.

Reformierakond teeb järgmise valitsuse, aga ilma peaminister Rõivaseta.

Võimalik, et Keskerakonnaga, kui Savisaar on nõus pildi ilu nimel  erakonna juhtimisest taanduma.

Tundub küll, et tegelike probleemide  asemel teeb Eesti aina enam suurejoonelisi PR-projekte, nagu e-valitsus  ja e-residentsus.
Reaalset tulu ei ole julgenud sellest lubada isegi  nende väljamõtlejad ja propageerijad.

Ilusat vana-aastalõppu ja veel ilusamat uut aastat!