Riigikogu võttis mõni päev tagasi vastu  korrakaitseseaduse muudatuse, mis taastab enne 1. juulit kehtinud  olukorra ja keelab taas avalikus kohas joomise.

Seda tegi seesama riigikogu, kes algul häälekalt ja ausa näoga  põhjendas, kuidas mõistlik avalikus kohas joomine on alkoholikultuuri  osa ja et vaja on usaldada inimesi ja et käskude-keeldudega ei tohi  liigselt piirata inimeste vabadusi ja nii edasi.

Nüüd avalikku tarbimist taas keelates tuuakse sama ausa näoga ära  värske uuringu tulemused, mille järgi tervelt 82 protsenti elanikest on  avaliku joomise vastu.

Kas poleks lihtsam olnud korraldada selline  uuring enne korrakaitseseaduse jõustamist?
Või siis ei olnud seda vaja,  nüüd aga oma näo päästmiseks küll?

On avalik saladus, et oma tugevat rolli seadusemuudatuse  läbisurumisel etendas Tallinna maitsetu aktsioon sinikollaste siltidega,  mis presidendi akna all Kadriorus ja Toompea lossi ees justkui lubasid  juua.
Ent nendest nüüd ju ikkagi lahti ei saa, sest omavalitsusele  jäetakse õigus määrata kindlaks kohad, kus on alkoholi tarvitamine  lubatud.