Uuest  aastast kehtib Lätis Eestilegi silmad ette tegev seadus, mis annab  viimases hädas olevatele kodulaenuvõtjatele võimaluse laenust priiks  saada, kui nad ostetud kinnisvara pangale tagastavad.
Teisisõnu, võtmed  pangale tagasi ja laenust vabaks!
  Tundub ju igati kauaoodatud euroopalik seadus,  mis peaks Maarjamaal juba ammu kehtima?
Kahju küll, aga nii kaua, kuni  meie riik on Reformierakonna või IRLi võimu all, eesti rahvas sellise  inimliku seaduse vastuvõtmist oma õnnetuseks ei näe.
On avalik saladus,  et eelpool nimetatud parteid on välispankadega igatpidi seotud, mistõttu  kaitsevadki nad võõrpankade, mitte eesti laenajate huve.
Ja on  tõepoolest silmakirjalik, et Lätis peagi jõustuvale seadusele sarnased  laenusaajasõbralikud seadused kehtivad küll põhjamaiste pankade  koduriikides, aga mitte meil siin.
  Eesti peaks Lätist eeskuju võtma  Muide, Lätis jõustuva seadusele samalaadse  ettepaneku tegi Keskerakond riigikogule juba 2009. aasta sügisel.
Kuulda  ei ole meid siiani võetud, aga oma valijate abiga võitleme eesti rahva  nimel edasi.

Läti  võttis vastu seaduse, mille eesmärgiks on panna eelkõige just panku,  aga ka laenuvõtjat vastutustundlikumalt käituma.
Sellega astusid  lätlased suure sammu meist ette.
Ometi võime Eesti meedias lugeda  kummalisi mõttevälgatusi sellest, kuidas Lätis on võetud vastu halb  seadus, mida meie kindlasti ei peaks ega tohiks järgida.
Selle taga  paistavad muidugi Skandinaavia pankade kasumiahned kõrvad, kuna  arusaadavalt ei ole laenuvõtjasõbralikud seadused nende huvides.

Teatavasti on Eesti majandusruum Põhjamaade  pankade kontrolli all.
Kes lasi sel aga juhtuda?
Võtmeroll antud loos on  IRLil Mart Laari isikus.
Asi sai alguse välispankade ihast allutada  endale kõik Eesti laenukliendid.
Mängu võitvat see, kes ahmib endale  kõige rohkem eluaegseid laenuorje.
Niimoodi saidki kunagistest Rootsi  pärisorjadest Rootsi pankade võlaorjad.

Pangandusturu liider Swedbank leidis endale ka  poliitilise kaitseingli, kes andis garantii, et Eestis ootamatult  laenuvõtjaid kaitsvaid seadusi vastu ei võetaks ja panganduspoliitika  inimkeskseks, see tähendab pangavaenulikuks, ei muutuks.
Mart Laar  valitigi Swedbanki nõukogu liikmeks 2006. aastal.
Majandusharidus oli  ebaoluline, kuna pank tahtis poliitilist käepikendust, kes sillutaks tee  eesti rahva totaalsele laenuorjusele.

Mäletame ju kõik, kuidas laenubuumi ajal isegi  madala ja ebastabiilse sissetulekuga inimesed said kodulaenu.
Käidi  peale, et inimene võtaks lisaks kodu ostmisele laenu ka mööbli ja  köögitehnika ostuks, mis tähendab, et juba siis laenati inimesele  teadlikult rohkem, kui oli tema kinnisvara väärtus.
Paljud neist  laenuorjadest on tänaseks kaotanud ka oma kodu, pere, tervise ja  tänavale tõstetud, kuid pangalaen ripub neil jätkuvalt kaelas.

Laenumulli lõhkedes varises kinnisvaraturg  kokku, majandus paisati sügavasse kriisi ja mõistagi ei võtnud  riigivalitsus pankade röövretkede vastu mitte midagi ette.
Rasvaseid  kasumeid teenivad pangad kaotavad maapiirkondades ja väiksemates  asulates sularahaautomaate, sulgevad kontoreid, koondavad töötajaid ja  suruvad meilt viimsegi eurosendi välja.
Eestis on lubatud paljud asjad,  mis koduriigis on neile keelatud.
  Riik peab laenuvõtjaid kaitsma  Arusaadavalt tuleb laenu võtta  vastutustundlikult.
Laenu tuleb aga ka anda vastutustundlikult, mis ongi  see, mida on täpsemalt ja rangemalt tarvis seadusega paika panna, et ka  laenuvõtja oleks lõpuks kaitstud.
Usun, et keegi meist ei soovi olla  olukorras, kus oled kaotanud küll oma kodu, aga pead nö surnud hobust,  see tähendab kodulaenu edasi maksma.

Teame ju, et suheldes pangaga on tavakodanik  alati nõrgemas positsioonis.
Viimasele peaks appi tulema riik.
Eestis  see kahjuks nii ei ole.
Tuleb lõpetada olukord, kus riik on laenuvõtjad  jätnud laenuandjate, st pankade meelevalda.

On viimane aeg midagi jõuliselt ette võtta.
Me  ei saa ju ometi lätlastest kehvemad olla.
Nemad on meist õiglasema  ühiskonna osas suure sammu võrra ees.
Seega peaks Eesti Läti endale  kindlasti eeskujuks seadma ja võtma vastu seaduse, mis annaks  laenuvõtjatele võimaluse pankadele n. ö võtmed tagasi anda ja seeläbi  võlaorjusest vabaneda.