Lähiriigid  on ümber vaatamas ajateenistuse korraldust.
Rootsi kaalub uuesti üldise  ajateenistuskohustuse sisseseadmist, mille ta alles neli aastat tagasi  kaotas.
Norra muutis koguni ajateenistuse kohustuslikuks ka naistele.

Eestis on Reformierakond korduvalt pakkunud  välja üldise ajateenistuse likvideerimist ja vaid palgaarmee edendamist.

IRL on kindlalt toetanud kohustusliku ajateenistuse säilitamist ja  arendamist.
Nüüd, kus Norra on võtnud hoopis kangema kursi, küsitakse,  kas ka Eesti peaks naiste ajateenistuse kohustuslikuks muutma.
Arvan, et  seda vajadust meil ei ole ning seda ei peaks käsitlema omaette  eesmärgina, mille suunas lähiaastatel liikuda.
Küll aga toetan naiste  vabatahtliku ajateenistuse võimaluse tutvustamist.

Piisab riigikaitseõpetusest  Riigi kaitsevõime kõige sügavam vundament  on mõistagi riigi iga kodaniku tegevus: igapäevane tubli erialane töö,  panus laste kasvatamisel, ühiskondlike organisatsioonide tugevdamine,  võimetekohase hariduse omandamine, lugupidav suhtumine ümbritsevasse  ning austus teiste inimeste ja riigi suhtes.
Spetsiifilise, kuid  laiapõhjalise kaitsevõime annavad kolm alussammast: riigikaitseõpetus  koolides tavahariduse osana, üldine ja meessoost kodanikele kohustuslik  ajateenistus ning vabatahtlikud riigikaitseorganisatsioonid.
Kõige  esimesed sammud väljaõppes teevad noored Kaitseliidu  noorteorganisatsioonides Noored Kotkad ja Kodutütred ning teistes  skautlikes liikumistes.
See on äärmiselt tänuväärne ja vajalik töö, mis  võib olulisel määral suunata noorte edasisi valikud ning suhtumist riiki  ja selle kaitsmisse.
Soovitan kõigil emadel-isadel uurida oma kodukohas  võimalusi laste suunamiseks neisse organisatsioonidesse.
Ja muidugi  kaaluda ka seda, et koolitada ennast noorte rühmajuhiks ja see töö oma  õlule võtta, sest sageli on puudu just täiskasvanud juhendajatest.
Olen  ise Kaitseliidu toetajaliige ning ka napid koostöötunnid noorkotkastega  toovad alati rõõmu südamesse.

Teine, väga tähtis ülesanne on, et koolides  oleks võimalik kõigil soovijail läbida riigikaitseõpetuse kursus.
Samuti  tuleks seada eesmärgiks, et igas Eesti piirkonnas oleks gümnaasium, kus  oleks sisse seatud riigikaitsesuund, et õppida seda valdkonda  süvendatult.
Mõlemad arengud nõuavad riigilt pingutust, et tagada heal  tasemel õpetajate olemasolu.
Koolis õpitu peaks olema nii noormeestele  kui ka tütarlastele oluliseks baasiks kaitsealaste teadmiste ja oskuste  osas, samuti andma hea võimaluse mõelda, mil moel ollakse edaspidi  valmis riigikaitses osalema.
Kui meestele on Eestis ajateenistus  kohustuslik, siis naistele on see võimalik alates eelmise aasta  kevadest.
See tähendab, et nad saavad endale võtta vabatahtlikult  kaitseväekohustuse, läbida ajateenistuse ning olla reservväelased.
Sellega on tagatud kõigile võrdsed võimalused.
Eelmisel aastal nägi  riiklik kava ette võtta ajateenistusse pisut üle 3000 kutsealuse, neist  kuni 16 naist.
Selleks aastaks oli kaitsevägi valmis vastu võtma juba  kaks korda rohkem naisi.

Arvan, et Eesti on astunud sellise võrdse  võimaluse loomisega pika ja vajaliku sammu edasi.
Kuid lähiajal oleks  mõistlik neis raamides ka tegutseda ning ajateenistust naistele  kohustuslikuks muuta ei pea ma õigeks.
On ju naisel kanda perekonna ja  ka riigi elus eriline roll, laste sünnitamine ja kasvatamine.
On  eluetappe, kus ema asendamine pole võimalik või ei tule lapse arengule  kasuks.
Samuti on Eestis probleeme töö- ja pereelu ühitamise  võimalustega.
Mitmes piirkonnas on ülimalt keeruline saada  lasteaiakohta, raske on leida osaajaga tööd või pole osakohaga töötamine  majanduslikult võimalik.
Sageli kasvatab ema last üksi.
Visalt juurdub  isade suurem osalemine järeltulijate kasvatamisel ja kodustes töödes.
Selle tulemusena sünnitavad naised vähem lapsi, kui on nende tegelik  soov ja vähem, kui on vajalik eestlaste arvukuse püsimiseks.
Kui selles  olukorras muuta naiste ajateenistus kohustuslikuks, siis suure  tõenäosusega lükkame edasi ja halvimal juhul pärsime veelgi laste sündi.

Naised niigi riigikaitses  Küll aga tasub tähelepanu pöörata sellele,  et noored naised oleksid hästi informeeritud võimalusest ajateenistusse  minna ja saaksid teha oma teadliku valiku.
Parimaks infoallikaks ja ka  hea eelkogemuse saamise kohaks on kooli riigikaitseõpetuse kursus.
Samuti võiks kaaluda kaitseväeteavituse saatmist kõigile vastava  aastakäigu neidudele ning huvi korral oleks neil võimalus sellele  positiivselt reageerida.

Praegu on kaitseväes 325 ja Kaitseliidus 13  naissoost tegevväelast, 2000 naist on Naiskodukaitses ja 1207  Kaitseliidu malevates ja küberkaitseüksustes.
Seega on naiste jõud ka  praegu meie kaitseorganisatsioonides arvestatav.
See on tähtis ja  ühiskonna poolt hinnatud.
Oluline suund võikski olla Kaitseliidus ja  selle eriorganisatsioonides naiste osaluse suurendamine.
Emana olin  uhke, kui vanem poeg otsustas enne ülikooliõpinguid kohe ajateenistuse  läbida ning teine poeg on sama suunda võtmas.
Tütrele, kes on alles  koolitee alguses, soovitan kõigepealt tutvust teha kodutütarde  organisatsiooniga.