Ma  arvan, et ei olnud.
Midagi olulist jäi tal puudu.
Jakobson võitles  Eesti asja eest oma ajalehega, esinemistega, isamaakõnedega.
Ta õpetas  eesti rahvast, kirjutades "Kuidas põllumees rikkaks saab" - kas viie  rikkama riigi hulka - kerkib keelele?
Arendas välja Kurgja näidistalu.
Ja temast peeti väga lugu.
Aga südamest õnnelik ta tõenäoliselt polnud,  sest tema kolm tütart - Linda, Ida ja Elsa - jäid vanatüdrukuiks ja  lastetuiks.

Carl Robert Jakobsoni "Kooli lugemise raamatut" anti  välja kordustrükkides 15 korda 40 aasta jooksul, aga temal lapselapsi  seda lugemas polnud, sest neid polnudki.
Vanaisana lapselapsi hoida ta  ei saanud.
Ja neile oma eeskujulikku talu pärandada ka mitte.

Ma ei  tea, miks see nii läks.
Võib-olla keegi teab, sest ta tütred elasid ju  meie ajani.
Ilmselt oli viga mõtlemises.
See oli viga kasvatuses, vales  meelsuses.
Mida mõtlesid preilid Jakobsonid meestest ja suhtlemisest  nendega?

On nüüd vist rohkemgi kõrgelt koolitatud naisi, kes õigel  ajal õieti pole mõelnud ja vastavalt pole tegutsenud.
Kui pole järglasi  elu jätkamas, kipub elu olema täis asendustegevusi.

Feministid pressivad peale Kõik peavad võrdselt tööl käima ja äri tegema.

Unarusse jääb lastesünnitamise töö, mis aga ennast valusalt kätte  maksab.
Seda tööd ei saa edasi lükata ja hiljem, pärast rikkaks saamist,  ära teha.
Maa jääb tühjaks, koolid pannakse kinni, rahvus kidub.
Riik,  kurat, kus sa oled, et alahindad reprodutseerimistööd?

Rahuldamata  vanatüdruk muutub pealegi tüütuks ja õelaks.
Arukas kaasamõtleja Mannu  aga arvab, et ehk hulk naisi ongi juba algselt tigedikud ja see peletab  mehi eemale.
Eks ka nii võib olla.
Üksi elades kohanemisvõime  vastassooga üha kahaneb.

Ülikoolid on täis parimas eas tüdrukuid.
Tasemel mehi ei jätku.
See on üldteada asi.
Oli hämmastavaid  ülesastumisi noorte ajakirjanike-feministide poolt, kes postuleerisid,  et keegi ei saa panna kedagi sünnitama, kui ta ei taha.
Riigi tulevik  hoopiski mitte.
Jätame siinkohal nimed nimetamata.
Ometi hankisid nad  hiljem endale lapse - hakkasid täitma naise põhifunktsiooni!
Parem hilja  kui hoopiski mitte.

Kui ei jätku printse, kes tuleks valgel hobusel,  võiks aidata polügaamia - nii propageeris üks tore eestiaegne mees  Juhan Vilms.
On ju islamimaade polügaamsed naised eluga rahul.

Mannu  toob positiivse näite oma Pootsi koolist Pärnumaal.
Noored kõrgharitud  kooliõpetajannad, kes suunati maakooli, oskasid kohemaid abielluda  kaluripoistega ja luua asised kodud.
Ikka naistest lähtub elu juhtimine  kõigepealt, ürgsest emainstinktist.
Mõtlemisvead selles valdkonnas on  saatuslikud isiklikus plaanis ja rahvust silmas pidades.

Kuidas ilusti mõeldi Hoopis  kena mõtlemist esitab Bernard Kangro oma romaanis "Jäälätted" (1958),  kus 30ndate lõpul vestlevad Tartu tudengipreili ja noormees: "Unistan.
" "Millest?
" "Tulevikust".

"Hm, tulevikust: Mis seal siis on näha?
" "Mees, lapsed... seitse poega riburada sabas... " "Kas mees on teada?
" "Meest  veel ei ole, aga lapsed on teada puha, missugused nad on.
Suured  kisakõrid, kaklejad, laulumehed, naljamehed, tüdrukute petjad.
Nannipunne meie peres ei ole, mammapoegi ei tunta.
Ainult viimane,  pesamuna, sellele paneme nimeks Laur, see on paipoju, ripub ema  põllepaela küljes, ainult see.
" Üks kummaline vahepala siia veel -  mida naised üldse tahavad?
Raamat "Viiskümmend halli varjundit", mida  läbib sadomasohhistlik seks, müüb kogu maailmas.
Seda loevad sajad  tuhanded naised ahnelt.
Pornopilt naistele peale ei lähe, aga kirjutatud  porno küll?
Kas tõesti vägivaldne seks ja peks võib käia normaalse  seksielu juurde?
Kas seda alateadvuses ihaldataksegi?
Ürgset alluvust  mehele?
Kas siis suure naaberrahva tõdemus, et kui mees peksab, siis  armastabki, kehtib ka meil?

Kas sina sured välja?

Kirjanik Aili Viitar kirjutab oma romaanis  "Kummelimuru" (1993) elu ja tõekspidamisi möödunud sajandi algusest, kui  eesti rahva arv veel kasvas - õige tüdruk pidi minema lips leeri ja  naps naiseks.
Kui 19aastaselt peigmeest veel silmapiiril polnud, siis  vaevalt teda hiljemgi tuli.
Naine võib umbahtraks jääda.
Kelle jaoks sa  rügad, kui pole pärijat.

Kas sina, noor inimene, tahad täita maa  lastega, olla kestmajäämise usku?
Kas sina, vana inimene, tahad seda  toetada?
Kas sina, riik, ka ükskord targaks saad ja vastavat ellujäämise  plaani arendama hakkad?
Ärge valige tühikargajaid parlamenti!

Jüri  Pino kirjutas kusagil - las teised surevad välja, kui tahavad, mina ei  sure; vihjates oma järglastele.
Heinz Valk, kes koos Savisaarega  Rahvarinde asutas, tõi maailmale termini laulev revolutsioon ja loosungi  - ükskord me võidame niikuinii!

Nende inimeste aktsioone võib  võrrelda Jakobsoni kolme isamaa kõnega.
Aga Heinz Valk on õnnelik kümne  lapselapse vanaisa ega usu eestluse hääbumist.
Tema ei sure välja, aga  sina?