Kui toonane kaitseminister Urmas Reinsalu  jaanuaris julges öelda, et Eestis võiksid asuda USA väed, järgnes  poliitiline pahameeletorm, mis oleks ministri äärepealt ametist viinud.
Reinsalu avaldust nimetati provokatiivseks ja Eesti julgeolekule  kahjulikuks.

Paraku on Venemaa tegevus muutnud vähem kui aasta  jooksul julgeolekuolukorda terves Euroopas nii, et täna tundub Reinsalu  soov meile kõige tõsiseltvõetavama julgeolekugarantiina.

Vene  politoloog Andrei Piontkovski on mitmes tänavu ilmunud artiklis  visandanud pessimistliku stsenaariumi, kuidas Putin lõpetab NATO kui  kollektiivkaitse organi eksistentsi ja alandab Ameerika Ühendriike  maailma liidri rollis, tekitades Krimmi-laadse kriisi näiteks Narvas või  Läti idaosas, eeldades, et allianss ei suuda võimaliku tuumarünnaku  hirmus otsustavalt vastata.
Piontkovski nentis, et - piltlikult öeldes -  alliansi liikmesriikide kodanikud pole valmis surema mingi Narva eest.

Äsja  tõdeb aga Piontkovski raadiojaama Ehho Moskvõ blogis, et praeguseks on  olukord kardinaalselt muutunud ja paraku Putini kahjuks.
Lääneriigid on  aru saanud, et Venemaad ei ole enam võimalik käsitada partnerina, vaid  ohuna rahvusvahelisele julgeolekule.
Seda suhtumise muutust  demonstreeriti Putinile ühemõtteliselt G20 tippkohtumisel Brisbane'is.

Ent  USA sõdurid on juba praegu Eestis.
Piontkovski nendib, et praegu  tähendaks esimese "rohelise mehikese" ilmumine Narva automaatselt Vene  Föderatsiooni astumist täiemõõtmelisse sõtta USAga.
Vene sõjaõhutajatel  ei tasu enam veenda ennast ja Putinit, et Obama on nõrk ja  otsustusvõimetu.
Kas te olete valmis surema mingi Narva eest, härra  Putin?
küsib Piontkovski nüüd.

Äsja otsustasid NATO välisministrid  Brüsselis, et liitlasväed jäävad Eestisse ka järgmiseks aastaks.
Juba  uuel aastal alustab tegevust NATO ajutine kiirreageerimisüksus, mis on  valmis tegutsema 48 tunni jooksul.
2016. aastaks loob NATO veel kiirema  reageerimisvõimekusega üksuse.
Järgmisel aastal toob USA Ida-Euroopasse  ja võimalik, et ka Eestisse tankid - meeldigu see kõigile kodanikele või  mitte.