Eesti  huvides on head suhted kõigi naabritega.
Suhteid tagab muuhulgas  selgelt määratletud piirijoon.
Kui põhjas, lõunas ja läänes on meie  naabriteks Euroopa Liidu riigid, kellega piir tähistab põhiliselt  majandus- ja haldusvööndi territooriumi ega ole takistuseks inimeste  liikumisele, siis ida pool on lugu teine.

Oleme riigina Venemaaga piirileppe alla  kirjutanud, kuid jõustunud see seni ei ole.
Objektiivselt ei ole  piirileppe jõustumisele mingeid takistusi, kuid Eesti ei saa seda  kehtima panna ühepoolset.
Naabrite vahel piiris kokku leppimine ja selle  kokkuleppe austamine nõuab kahepoolset tahet.
Samas ei peaks me ka väga  muretsema.
23 aastat on Eesti riik püsinud kokkulepitud  kontrolljoonega, arenenud, saanud Euroopa Liitu ja NATOsse, ning püsib  kindlalt ka tulevikus.
Isegi kui Venemaal erinevatel põhjustel ei ole  huvi ja tahtmist piirileppe ratifitseerimisega tegeleda.

Kui viimastel kuudel pärast Eston Kohveri  röövimist on räägitud võssakasvanud kontrolljoonest Kagu-Eestis, siis ei  ole õige selle info põhjal emotsionaalselt otsustada, et piir ei ole  hästi kaitstud.
Endise siseministrina infot vallates saan kinnitada, et  piir on kogu aeg olnud korralikult valvatud.
Tegemist on loomulikult  teemaga, kus kõiki asjaolusid ajaleheartiklis lõpuni avada ei saa, sest  lehti loevad ka need, kellel huvi Eesti piiri nõrgana näidata.
Ühte on  aga küll võimalik meenutada: Eesti ei oleks saanud 2007. aastal liituda  Schengeni viisaruumiga, kui Eesti piiri ei oleks sellele eelnevalt  hinnatud sama tõhusalt toimivaks kui on teiste Schengeni riikide piirid.

Politsei- ja Piirivalveameti inimesed, kes  idapiiril tööd teevad, on head spetsialistid, nende varustatuse tase on  aasta aastalt paranenud ja paraneb veelgi.
Peatselt alustab täiendav  eriüksus, mis luuakse siseministri Hanno Pevkuri algatusel ja mille  rahastamiseks on juba vahendeid leitud.
Tegu on kiirreageerimisüksusega,  mis vastavalt ohuolukorrale ja intsidentide tekkimisele hakkab  baseeruma kas Narvas või Piusa kordonis.
Üksusel saab olema ka  merevõimekus.
Mistahes juhtumi puhul on mehed seal, kus neid on vaja ja  neid on täpselt nii palju kui vaja.
Meetmeid  piiri veelgi tõhusamaks toimimiseks on teisigi.
Riigimetsa Majandamise  Keskus on alustanud piirijoone puhastamist võsast ja seejärel saab piiri  ka looduses kõikjal veel selgemalt maha märkida.
Pole vaja käsi  laiutada, et miks seda varem pole tehtud.
Põhjuseks on olnud lootus, et  peatselt jõustub piirilepe ja siis saab juba kahepoolselt ametlikult  kokku lepitud piirijoonega tööd alustada.
Nagu eelpool juba kirjutasin:  seni on see ootus olnud asjatu.
Pole viga, teeme nüüd ära omapoolsed  sammud ajutise kontrolljoone selgel märkimiseks ja julgeoleku tase  paraneb veelgi.

2014 aasta novembrikuu Diplomaatias kirjutab  analüütik Richard Weitz oma artiklis Silmitsi Venemaa hübriidohtudega  järgmist: "Infooperatsioonid, mis sisaldavad propaganda,  desinformatsiooni, diplomaatilise kahekeelsuse, ajakirjandusega  manipuleerimise ja otseste valede segu, mis on mõeldud avalikkuse  segadusse ajamiseks ja lõhestamiseks sihtriigis kui ka mujal.
" Arvan, et me ei tohiks Eestis julgeolekust  kõneldes olla liiga kartlikud ja kahtlevad, pigem tasuks käituda  enesekindla väärikusega.
Oleme osa maailma võimsaimast  kaitseorganisatsioonist, NATOst täites seal oma kohustusi ja  põhjendatult lootes liitlastele.
Suurim oht julgeolekule pole mitte  piiril, kus nagu eelpool selgitatud, on asjad korras, vaid kahtlejate  mõtetes, mis vahel ka tuules kõikuvate puude varjudes tonte näevad.